Venemaa haritlaskonna hulgas levis XIX sajandi teisel poolel talurahva sotsialismi õpetus (narodniklus). Sotsialismi alget nähti selles, et Vene talurahval puudus maa eraomandus. Maa kuulus kogu külale ning igal aastal jaotati põllulapid perede vahel ümber. Seetõttu peeti võimalikuks, et Venemaal võib sotsialistlikule korrale üle minna ka ilma arenenud tööstuse ja arvuka tööliskonnata. XX sajandi algul tekkis narodnikluse ja marksismi baasil bolsevism (leninism), mis pidas olulisimaks proletariaadi diktatuuri kehtestamist. Leninismi järgi on proletariaat ainult siis võimeline võimu haarama, kui teda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Bolsevike lõppeesmärgina kuulutati välja kommunism. KOMMUNISM Kommunismi mõistel on kaks tähendust. Ühelt poolt tähistab kommunism Karl Marxi ideoloogiat (marksism), teiselt poolt aga teatud riigi valitsemis printsiipe. Siinkohal
sajandi keskpaiga revolutsiooniteoreetikute arvates maal. Vene talupoeg oli kuni 1861. aastani pärisori ja ka peale vabanemist jäi talupoeg sõltuvaks maaomanikust. Nüüd kujunes uus liikumine (narodniklus), mille eesmärk oli talurahva abil viia läbi revolutsioon. Nad vastandasid rikkaid talupoegi (kulakud) vaestele ning õhutasid seeläbi klassivaenu, süüdistades kulakuid ja tsaarivõimu vaeste talupoegade töö arvel rikstumises. Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov (1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei. Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks
II eripära see, et nende näol oli tegemist revol jõududega, siis enamjaolt oli nende tegevus keelustatud ja surutud põranda alla. Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis mitmeid revol org-e, kokku tuntud narodnikluse nime all. Jagunes väga erinevateks gruppideks. Saj lõpus, 1890ndateks sai selgeks, et narodniklus sellisel kujul enam eksisteerida ei saa, on end ammendanud, vaja otsida uusi ideid. Neid hakkas pakkuma Lääne-Euroopast sisse toodud marksism või sotsiaaldemokraatia laiemalt. Kõikvõimalikke revolutsioonilisi rühmitusi oli Vm-l terve hulk. Ennekõike 2 suuremat parteid. Üks formeerus 1901-1902, tuntud esseeride partei nime all- SR- Sotsialistid-Revolutsionäärid
annaabi.ee 
