.........................................................................13 4.2. Uurimustöö tulemused...........................................................................................14 4.2.1. Harilik hallsamblik........................................................................................14 4.2.2. Harilik korpsamblik......................................................................................14 4.2.3. Peen narmassamblik......................................................................................15 4.2.4. Pruunikas narmassamblik.............................................................................16 4.2.5. Kollane lõhnasamblik...................................................................................16 4.2.6. Väävel-porosamblik......................................................................................17 4.2.7
Samblike paljunemine Paljunevad tallusetükikestega ning talluse pinnalt eralduvate osakestega Levimine toimub tuule või vee abil Puuduvad sugurakud Harilik hallsamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Värvuselt pealt hall ja alaküljelt must Harilik hallsamblik Alpi põdrasamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Värvuselt valkjas või kollakashall Põdrasamblik Narmassamblik Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Põõsjas, rippuv, peenikestest harudest Narmassamblik koosnev talles Islandi käokõrv Tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Kasutatakse ravimina köha ja kurguhaiguste ravimiseks Islandi käokõrv Kokkuvõte Samblikud on värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Puuduvad lehed, juured ja varred Kasutatud kirjandus http://et
7. Kasutatud kirjandus 1. Viktor Masing "Ökoloogia leksikon" 2. http://www.ut.ee/biodida/taiend/mudel2/tooleht2b.pdf 3. http://www.botany.ut.ee/Kadi_Tyrk_BSc_2006.pdf 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm 5. Väike sammalde ja samblike raamat 16 LISAD 17 18 LISA 2 Eesti samblike linnataluvus I · Harilik kopsusamblik · Tõeline habesamblik · Kahevärviline narmassamblik II · Lüli habesamlik · Päris hallsamblik III · Sile habesamblik · Toru hallsamblik · Pruunikas narmassamblik IV · Pikk habesamblik · Tuhm narmassamblik V · Lohk narmassamblik · Vars habesamblik VI · Kahar habesamblik 19 · Harilik halllsamblik XI · Korpsamblik X · Jahu löövesamblik · Linna liudsamblik
kohe uus samblik arenema hakata. näited liikidest: seinakorp (talub tolmu saastet), habesamblik (saaste suhtes väga tundlik)., võib segi ajada narmassamblikuga, aga habesamblik on pikem, ca 40 cm, valkjaskollase tallusega. kui peenikest juuspeent haru venitada, murdub kollane pealmine kiht ning paljastub valge elastne keskjuhe- ei lähe katki venitades. hallsamblik (lehtsamblik), narmassamblik (lühem kui habesamblik, u 20 cm, tallus hall, must või pruun tallus, venitades juuspeent haru tuleb seest välja valge keskjuhe, ning see katkeb kohe.) Miks saab samblike abil määrata õhu puhtust? samblikud kasvavad ainult seal, kus on palju valgust, ruumi ja puhas õhk. Kuna eri liiki samblike tundlikkus õhusaaste suhtes on isesugune, uuritakse nende esinemist või puudumist puutüvedel ning uurimistulemuste põhjal hinnatakse õhu puhtust
annaabi.ee 
