nende kibeduse tõttu nagunii värskelt süüa. Ökoloogia • Riisikad on metsade ja puisniitude seened. • Eranditult kõik liigid kasvavad sümbioosis puude ja põõsastega, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/metsa moodustades nendega mükoriisasid d-ulalt/ (seenjuuri). • Kooselus riisikatega tekivad puudel ektomükoriisad ehk sellised seenjuured, mille puhul seen moodustab puude narmasjuurte ümber seeneniitidest tupe (seenmantli); samal ajal ulatuvad http://www.pky.ee/m/index.php? seeneniidid ka juurerakkude vahele aga option=com_phocagallery&view=category&id= 8:nedrema-puisniit&Itemid=93 mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad
cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega. Tuleb jälgida ka mõningaid asju : · Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa. · Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid surutakse taime poole, siis jääb jällegi istutuslõhe alaossa tühimik. · Väike madal istutuslõhe. · Kinnikiilumisel tehtud lohakas kinnivajutamine või lahtijätmine, põhjustab taime kuivamise. Potitaimede istutamist tehakse toruga. Surutakse toru mulda, vajutatakse kangile jalaga, pannakse taim torru
2.5.4. Õõnes puude majandamine Eespool on juba selgitatud mädanike tekkepõhjusi. Lagundajaseened sisenevad puusse tüve, okste ja juur- te mehaaniliste vigastuste kaudu ning põhjustavad sü- dame- ehk lülipuidumädanikku. Väga levinud on na- katumine oksaharude või konkurentlatvade rebendite kaudu, mille põhjustajaks on sageli oksa enda mass; ka tulbastamisega kaasneb südamemädanik. On ka väga agressiivseid seeni, mis suudavad siseneda ter- vesse puusse, tungides läbi peenikeste narmasjuurte koorest või vett ammutavatest juurekarvadest. Üheks selliseks ohtlikuks, mulla kaudu oma seeneniidistik- ku levitavaks seeneks on juurepess. Olenevalt tüübist võib juurepess nakatada nii okas- kui lehtpuid; na- katunud puu tüves areneb mõne aastaga välja mitme meetri kõrgusele tõusev tüvemädanik. Kui lagundaja- Joonis 13. Õõnsusega pöök Luua pargis. Hästi on näha,
annaabi.ee 
