põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte. Juurestiku tüübid: Juurte arv võib suureneda olemasolevate juurte hargnemise ja uute juurte tekkimise tulemusena. Kõik taime juured moodustavad kokku juurestiku. Tugevalt arenenud peajuurega juurestikku nimetatakse sammasjuurestikuks, peajuurt aga sammasjuureks Kui peajuurt ei arene või areneb nõrgalt ning juurte põhimassi moodustavad kas külg või lisajuured, siis on tegemist narmasjuurestikuga. Kui taime juurestik koosneb ainult üht tüüpi juurtest , nt lisajuurtest, nagu sõnajalgtaimedl , siis nimetatakse sellist nähtust homoriisiaks, vastandina heteroriisiale, kus juurestikus leidub mitmesuhuseid juuri , nt sammas-,külg-,lisajuuri. Juure muudendid : *Säilitusjuured- paljudel taimedel kujunevad juured varuainete säilituspaigaks.Rakkudesse kogunevad varuained nt tärklis, suhkur, vesi. Selle tagajärjel juured paisuvad ja muutuvad lihakateks
Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või on arenenud nõrgalt ja juurte põhiosa moodustavad külgjuured, on tegemist narmasjuurestikuga. Puude juurestikule iseloomulikud pikad ja harunemata juured on skelettjuured, mille tipus asuvad lühikesed külgjuured – toite e imijuured. Viimased imavad mullast vett ja lahustunud aineid ning skelettjuured transpordivad need edasi taime maapealsetesse osadesse. Skelettjuured on ka puudele toeks ja aitavad tõsta nende tormikindlust. Juurestiku töösügavus on mulla kõige viljakamas kihis, jäädes vahemikku 20- 80 c
• Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuule korral Juurte jagunemine: • Peajuur kinnitab puu pinnasesse. Tugevalt arenenud peajuurega juurestiku nimetatakse sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid • Paljudel okaspuudel on mükoriisa – seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. • Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad jne.). • Seetõttu võibki kuuse- ja männiriisikaid kohata enamasti kuuskede ning mändide
Jooniste tegemine. 12. Juur 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: Tervis ja ohutus: Õppevahendid: võilille ja juurviljad, juurte tervisliku käitumise sammas- ja teelehe kasutamisvõimalused oskuste arendamine, narmasjuurestikuga juurestiku Kunstiõpetus: mürgised taimejuured, taimede näidised(1); võrdlus. erinevate elusobjektide juurviljade toiteväärtus mikroskoop ja kujutamine õigetes püsipreparaadid(2). 2) Praktiline töö
annaabi.ee 
