samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Kui aga inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on uurimustel täheldatud, et ärkveloleku ajal ei esine inimese ajukoores neuronite vaikimisperioode. Taalamuse vigastamise korral ei juhtu inimese ärkvelolekuga midagi. Ka on uurimustes leitud, et ajukoore neuronid on ka endiselt siis aktiivsed,
aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Uurimused on näidanud seda, et kui inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse seda, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on uurimused näidanud seda, et ärkveloleku ajal ei esine inimese ajukoores neuronite vaikimis- perioode. Kõige värskemad andmed näitavad, et kui taalamus saab viga, siis ei juhtu inimese ärkvelolekuga midagi
samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Kui aga inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on uurimustel täheldatud, et ärkveloleku ajal ei esine inimese ajukoores neuronite vaikimisperioode. Taalamuse vigastamise korral ei juhtu inimese ärkvelolekuga midagi. Ka on uurimustes leitud, et ajukoore neuronid on ka endiselt siis aktiivsed,