Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põhjustatud, ta arvab ise ka et on Heddast madalamal. Eilert Lóvborg, kes on samast külast, Jorgeni konkurent, Hedda kunagine austaja ja suur napsumees, ilmub jälle välja. Ta on end peale oma langust ravinud ega joo enam. Ta on armunud ühe foogti naisesse, Thea Elvstedi, tunne on vastastikune. Koos on nad kirjutanud ühe hea raamatu, mis on juba välja antud ja ka ühe, mis alles käsikiri on. Thea vajub Tesmanite juurde sisse, hädaldab et on Eilerti pärast mures, sest see on külla tagasi tulnud, ja et kui ta peaks sinna tulema, et teda siis hästi koheldaks, sest õrn jne... Naine on mures. Hedda teeb
Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli
pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud. ("Rehepapp", 2000) * See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi. ("Rehepapp", 2000) 19 Midagi temast veel: * Meeldib sõja filmid. * Sotsiaaldemokraat. * Ta ei seisnud balti ketis, aga viibis seal kohal. * Ei suitseta. * Napsumees. * Ta ei oska aotoga sõita. * Peab Eestlasi vargateks. * Noorena kartis sõjaväge Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk November " , mis läheneb uudselt vanade rahvajuttude ainele
annaabi.ee 
