realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1] 1.1.3 Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1] 2. Inimesed ja Robotid On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20. sajandi progress oligi ju tingitud eelkõige tehnoloogilistest uuendustest. Nüüd, mil inimkond on astunud esimesi samme 21. sajandil, oleme arenenud kiiresti ning leiutanud tehnoloogiaid ja masinad, mis muudavad meie igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks. [2]
Ning väide, et polüpropüleen on plastmassilaadne, oli ebapiisav.71 Lisaks polüpropüleeni näitele esineb veel erinevaid kitsaskohti. Nimelt on nanotehnoloogias kasutatav seade võimeline ehitama nanomasinaid ning iseend taaslooma, ning seda kõike ühes protsessis. Selline monteerija võib tulevikus ehitada ükskõik, mida loodus lubab eksisteerida. Vastuseks esineb aga arvamusi, et iseenda taasloomine ja nanorobotid ei ole võimalikud ehk tegu on võimatute asjadega. Selline ebakindlus monteerija töötamise kohta tekitab aga praktilise leiutise kohalt probleemi, kuna hiljem võib muutuda raskeks võimalus välja tuua spetsiifilised monteerija kasutusalad. 72 Kui avaldajal õnnestubki spetsiifilised kasutusvaldkonnad kirja panna, tekib lisaprobleem. Nimelt nanomeeterskaalal esinevad erinevad omadused võrreldes suuremate leiutistega, need
maailm, mis meile moraalsed normid ette seab. Iga põlvkond on sunnitud enese jaoks üle mõtlema põhjendused oma tegevuseks. Ajaloost näeme, et kui seda ei soovita teha, selgub hiljem, et keegi siiski oli asjad ära otsustanud ning juhtis märkamatult ka teiste tegevust. Kas tubakataim, millele on lisatud jaaniussi geen, mis põhjustab taime helendamist, on moodsa geneetika tippsaavutus või on tegemist teaduse võimalusi väärkasutades loodud ebardiga? Kas isepaljunevad nanorobotid oleksid pisikesed abimehed või nähtamatu ,,katk", mille levikut pole hiljem võimalik enam kontrollida? Kas Aafrika laste vaktsineerimine toob neile uuel tasemel elukvaliteedi või loob suure rahvaarvu ühiskondade jaoks, kes ei oska veel oma inimesi toita ning kipub sõdima? Kas soodsad laenud majanduses ergutavad kõigi elujärge või on tegemist seest õõnsa ning varisemisohtliku struktuuri ehitamisega? Teisisõnu - kas mitte osa head, mida teeme, ei pöördu hiljem kurjaks