rajaja. Tegeles sellega, mis polnud nähtav, seega ei saanud visuaalselt näidata. Funktsionalism üldiselt huvituski varjatud kultuurist (tekkis uurija peas), mida oli võimalik pigem kirjeldada kui pildistada või filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas filmitavatega pikalt koos. "Nanooki" kritiseeriti kuna ta ei näidanud päris reaalset elu, nt ei olnud filmis vintpüsse, mida eskimod tegelikkuses kasutasid. Flaherty eesmärk oli näidata eskimosid ilma lääne mõjuta. Etnograafiline mängufilm Varsti hakkas tuntust koguma zanr etnograafiline mängufilmi. Etnograafilises mängufilmis oli käsikiri, stsenaarium ja näitlejad. Tegevuspaikadeks olid eksootilised kohad koos eksootiliste rahvastega. Eesmärk
paikades. Eesmärk neid kohti paremini tundma õppida. Alguses uuriti eriti koloniaalmaid. ,,Metsarahvas" autor Aleksandr Litvinov (1898-1977) üks reisifilmide tegija. Reisis udehed'gede juurde (udeged). Ei ole klassikaline teos. Annab aimu, milliseid filme tollal tehti antropoloogilistel teemadel. Alguses tutvustatakse loomi, et millised keskkonnas elatakse. Kaamera oli inimesest väga kaugel, ainuke portree oli väike laps hällis ,,Nanooki" filmis olid inimesed vägagi kaadris. ,,Metsarahvas" film tundub väga kunstlik. Flaherty pääses nanooki elanikele lähedale oli näha suhet kaamera ja inimeste vahel. Toimus (mõlema filmi puhul) lavastamist filmitarvis. Filmis (,,metsarahvas") ei olnud näha inimestevahelist suhet, inimesed olid pigem käsutäitjad kui võrdväärsed koostööpartnerid. Nanooki filmi puhul oli vastupidi eskimod said filmi tegemisest emotsionaalse naudingu.
See film on näide sellest, kuidas kultuure eksploteeritakse. Jean Rouch (1917-2004) Tegemist on ühe tuntuma inimesega, kes on kombineerinud antropoloogiat ja filmi. Võimekas filmitegija (keegi ei tea, palju tal filme on, räägitakse 120 ringis). Hukkus autoõnnetuses Afrikas, Nigeris. Tegi seal ka suurema osa oma filmidest. Ei olnud seotud ühegi koolkonnaga, nüüd hinnatakse eelkõige tema filme. Lapsena reisis palju. Suurt mõju avaldas talle Nanooki ja Robin Hoodi filmid. Sattus Nigerisse, Damoure Zika sai tema assistendiks, kes osales tema filmides jne. Eluliselt mõjutas Rouchi äikeselöök, mis tappis tema 10 töötajat ja üle jäänud ei tahtnud temaga peale seda enam edasi töötada. Zika soovitas minna tal meediumi juurde, kes viis läbi rituaali (transs mingisugune), see jättis Rouchile sügava mulje, tal tekkis selle nähtuse vastu huvi ja peale seda asus ta antropoloogiat õppima.
annaabi.ee 
