põhivõrrand.Elektroni 4 kvantarvu, energiataseme sidumine kvantarvudega. peakvantarv(n)-määrab elektroni energia aatomis,annab tema kõige jämedama väärtuse kvantarv(l)-täpsustab energia väärtust. magnetiline kvantarv(m)-tingitud energia parandid ilmnevad tugevates magnetväljades.Tavalises olekus kõdunud. spin(s)-energiaavaldis ei kajastu.Samal orbiidil võis olla 2 elektroni erineva spinniga.Spinn on elektroni omadus.Kui spektrograafide lahutusvõime jõudis kümnendiku nanomeetrini, selgus, et enamik jooni koosneb mitmest lähestikku asuvast komponendist. Seega peab eksisteerima veel üks energia salvestamise võimalus. Nende vahel on kindlad seosed.Täisarvulised väärtused.L väiksem n väärtusest.Kuidas on kvantarvud seotud elemendi paiknemisega perioodilisussüsteemis-n langeb kokku perioodinumbriga,määratleb kihtide arvu.Elektroni rühma nr on määratletud aatomi väliskihis olevate elektronide arvuga.Annavad aluse perioodilisussüsteemi olemasolule.
tegemist on puhta hapnikuga, mõlemal reageerimisel tekib titaandioksiid. Vaatamata sellele käitub titaan väga halvasti nii vees kui ka õhus, sest titaani pinnale moodustub oksiidikiht, mis kaitseb teda 2 teiste reaktsioonides eest. Esialgne kiht on kõigest 1-2 nanomeetrit, kuid see paksus kasvab koos ajaga ning näiteks nelja aastaga jõuab see kiht 25 nanomeetrini. Lämmastikuga reageerides, 3 moodustub titaani pinnale nitraadikiht, ehk siis soolakiht, mis koosneb kahest ioonist, milleks on metalli katioon ning nitraatioon. Mõlema kihi puhul muutub titaani välispind kõvaks ning ta ei saa osaleda enam keemilistes reaktsioonides ehk muutub intertseks.
Samuti on lohukesed kuhu andmed salvestatakse väiksemad, mistõttu mahub ühele rajale rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 2.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile. Samuti on DVD-kirjutaja/lugeja laserisüsteem palju keerulisem ka seetõttu, et peab suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate. 2.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass
mikronini, CD plaadil oli see aga 1,6mikronit. Samuti on lohukesed kuhu andmed salvestatakse väiksemad, mistõttu mahub ühele rajale rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 7.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile. Samuti on DVD-kirjutaja/lugeja laserisüsteem palju keerulisem ka seetõttu, et peab suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate. 7.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass
Tüüpiline aerofotoaparaat kasutab filmi laiusega 230 mm ja ruumilise lahutusega u. 50 punkti millimeetril, filmirullis on tavaliselt kuni 1000 kaadrit. Tavaline nn. Pankromaatiline film on tundlik valgusele lainepikkusega alla 720 nm. Alumise piiri seab lääts, mis tavalise klaasi korral laseb läbi valgust alates 350 nm ja kvartsklaasi korra alates 300 nm. Lähis-infrapuna kiirguse jaoks saab filmi ülemise tundlikkuspiiri tõsta 900 nanomeetrini. Kasutatakse mustvalgeid filme, värvifilme ja valevärvides filme infrapunakiirguse jaoks. Fotokordisti on väga tundlik kiiretoimeline mõõteriist. Tema puudused on tundlikkus mehhaanilistele vigastustele, suured mõõtmed ja kõrge tööpinge. Fotodiood on diood, millele rakendatud pinge toimel tekib vooluimpulss kui selles neeldub footon. Pidev valgus annab tulemuseks pideva voolu, mis sõltub valguse intensiivsusest
kohta võeti üks kaaluosa pulbrit. Jahvatuskuulid valmistatakse samast materjalist kui jahvatatav pulbergi, et vältida materjali saastumist kõrvaliste lisanditega. Jahvatamine toimub tavaliselt piirituse keskkonnas. Selleks lisatakse 200 g segu kohta 100 ml piiritus. Kuid Cr3C2-Ni pulber kõrgenergeetilise jahvatamise käigus attriitoris praktiliselt ei moodustu (joon.5). Kõrgenergeetiline jahvatus käigus Cr kristallide suurus väheneb kuni 10 nanomeetrini. - Cr - C r3C 2 intensity 12 h 8 h 4 h 2 h
annaabi.ee 
