Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. 16)Katagimono- illusrtatsioonidega naljakas vormis juturaamat, kus kujutati inimesi vastavalt nende soole, ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid
Tokushi yoron (1712)- ajalugu rõhuga sõdalasklassi esiletõusule. Oritaku shiba no ki (1717?) on kolme osaline autobiograafia. Hattori Nankaku, (1683-1759) Tokugawa Nii kanshi poeet kui nanga maalija. 1724a. Andis välja Tang luule antoloogia Tangshi wuan (Tshisen). Nankaku sensei tka no sho (1725). Nõuab, et kirjanik peab püüdma tagasi minna mineviku keele elegantsi (ga) juurde. Möödunud aja elegantsini on võimalik jõuda õigeid mudeleid imiteerides. Gion Nankai, (1677-1751) Tokugawa Bunjin, kanshi poeet, nanga maalija ja üks jaapani bunjinga alusepanijatest. Läbi oma luule, maalide ja kalligraafia püüdis ta aga esteetilise ja kaasaegse maailma võimalikult lahus hoida. Shigaku hgen (1763). Annab edasi oma vaateid Hiina luulele, eriti aga elegantsi (ga) ja tavapärasuse (zoku) teemal. Populaarkirjandus Ejima Kiseki (1677-1736) Tokugawa Sidus end a.1699Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu
lyskraftiga svenska romandebuter, och med "Jernbanesviten" (1977-85) – en romanserie som målar upp ett avgörande skede i den moderna tidens ankomst till norra Sverige: järnvägen och uppköpen av skog – kom Lidman att betraktas som en av Sveriges allra främsta författare. Jan Myrdal född 19 juli 1927, är en svensk skriftställare, skribent och debattör. Han är litterär hedersdoktor vid Upsala College i New Jersey och filosofie hedersdoktor vid Nankai- universitetet i Tianjin i Kina. Boken Rapport från kinesisk by från 1963 innebar genombrottet för Myrdal; Det är en dokumentär reportagebok från den lilla byn Liu Lin i Shaanxi-provinsen i Kina. Till denna by har han sedan återvänt flera gånger för att beskriva byn utifrån förändringar i det kinesiska samhället. 37 År 1982 utkom Barndom, i vilken Myrdal öppenhjärtigt beskriver konflikter med sina