.................... Lugemiskontroll A.Lindgren ,,Vennad Lõvisüdamed" 1. Raamatu peategelased on kaks venda, kelle nimed on 2p a) Joonatan Lõvisüda ja Karl Lõvisüda b) Joonatan Lõvi ja Karl Lõvi c) Joonatan Lõvisüda ja Jaanus Lõvisüda 2. Poisid uskusid, et peale surma jõuavad nemad imeilusasse kohta nimega 1p a) Nagaana b) Nangijaala c) Nurmaania 3. Joonatan usub, et just sellest kaunist paigast on alguse saanud 1p a) maailmas valitsev kurjus. b) muinajutud ja muinasjutulised asjad. c) imelikud haigused . 4. Joonatan suri enne oma venda. Peale surma sattuski ta imelisse paika. Kuid mis põhjustas Joonatani surma? 1p a) Joonatan oli väga haige ning ta suri oma haiguse tagajärjel
surnuaial märkas ta vendade Bernströmite hauakivi. Mõlemad olid surnud väga noorelt. Peagi jäi talle Vimmerby kirikuaias silma ka hauakivi tekstiga ,,Siin puhkavad imikutest vennad Fahlénid, surnud aastal 1860". Nii tuli Astrid Lindgrenile mõte kirjutada muinasjutt kahest vennast ja surmast. Sõna Nan-gi on leiutatud Astrid Lindgreni noorima lapselapse poolt ja keegi teine ei teadnud selle tähendust. Nii hakkas autor mõtlema, mis see küll olla võiks. Sellest tüvest tuletati Nangijaala tähtedetagune maa.''(Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon 2015) '' "Vennad Lõvisüdamed" ei olnud 1973. Aastal ilmudes tüüpiline tolle ajastu lugu. 70. aastatel olid moes sotsiaalrealistlikud didaktilised lood soorollide jaotusest ja keskkonna saastamisest, emad tegid remonti ning isad panid põlled ette ja askeldasid köögis. Mitte ükski Astrid Lindgreni raamat, isegi mitte "Pipi Pikksukk", pole pälvinud nõnda palju kriitikat kui "Vennad Lõvisüdamed" 70. Aastatel
Lõvisüdamed"(1973) suutis ta leevendanda lapses surmahirmu, näidates elu seal, teispoolsuses, Päikesevälu või Nangijaalana, idüllilise ja kauni seiklusmaana. Tal läks korda trööstida inimese hinge tema üksinduses. Leinakuulutused stiilis "Saame kokku Nangijaalas" olevat Rootsi ajalehtedes tavalised. 12 Nüüd on Nangijaala teele asunud Lingren ise. Ja suurim kirjaniku autasu Nobel jäi tal ikkagi saamata. Ehkki tema on 20. sajandi kirjanikest vahest enim seda väärt olnud. Muide, vaevalt ta Nobelist ise puudust tundis. Ta võis selle sära rahumeeli teistele jätta, sest sai piisavalt palju kuulsust nautida. Enne lõpuaastate eraklikku üksindust oli Astrid Lindgren just toosama koomiline vanamoor, kes veel soliidses eas puu otsa ronida söandas ja kelle loomakaitsealaseid
Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. * "Mio, mu Mio" * "Vennad lõvisüdamed" * "Röövlitütar Ronja" Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. A.Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks "Bullerby lapsed", "Lärmisepa tänava Lota", "Kalle Blomkvist", "Hulkur Rasmus", "Madlike". Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad;
Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”, “Madlike”. Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes on
annaabi.ee 
