Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha. Oma ilust oli ta teadlik ja teadis väga hästi, kuidas ilu müüa tänavaprostituudina. Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastuse ja peale etendust hakkavad Nanat külastama rikkad ja mõjukad mehed. Jagaksin romaani kolmeks, esimesest osast tooksin välja Nana esinemised Variete teatris, seda oli huvitav lugeda, sest harimatu ja häbematu Nana jõudis kuhugi, algas tema tähelend. Oskus oma ilu kasutada võimuna oli muljetavaldav. Temast oli saamas kõrgklassi lõbunaine, keda kõik ihaldasid ja armastasid. Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid.
Tema otsustas aga Nana juurde jääda, kuna uskus naise suurde tulevikku. Zoe tahtis Nana pealt kasu lõigata, mida ta hiljem ka tegi. Tema suurim soov oli panna püsti oma äri. Proua Lerat Nana tädi, kes hoolitses tema poja Louis'i eest. Nana sünnitas oma poja 16. aastaselt. Lerat oli Nanale alati ema eest olnud. Tädi oli Nanaga rahul nähes tema jõukat elujärge ja kiindumust lapsesse. Naine elas säästudest, kuid kui Nana lubas talle suure korteri osta, õpetas tädi Nanat mehi paremini ümber sõrme keerama. Georges Hugon 17. aastane, siniste silmade, piimahabemega nooruk. Ta oli tulnud Pariisi, et alustada õpinguid õigusteaduskonnas. Noormees oli Nanast täielikult vaimustuses. Ta pöördus koguni oma pere vastu, et olla vaid Nanaga koos. Teose lõpus lõi Georges endale suures meeleheites ja armukadedushoos käärid rindu ning suri nädal hiljem. Proua Tricon vana daam, kes kandis rippuvaid rulllokke ja nägi välja nagu vaesunud krahvinna.
Krahvi tingimus oli aga see, et Nana ei tohi teda petta. Kui ennem suutis Nana veel tagasi ajada siis nüüd ei olnud enam midagi öelda. Mõne päevast mossitamist tuli aga krahv tagasi. Nüüd oli aga Philippe Nana käte vahele langenud ning Philippe tegi naisele isegi abieluettepaneku. Georges, kes nägi seda kõike pealt sooritas enesetapu. Nana nõudis Philippelt raha, kuid Philippe pidi selle saamiseks varastama ning ta pandi vangi. Poiste ema süüdistas selles kõiges Nanat. TSITAAT: ,,No ütle, kallis kas see oli siis minu süü! Kui sina oleksid kohtunik kas sa mõistaksid mind süüdi? Ega siis mina Philippe´i vargile ei ässitanud! Ega mina seda vaest väikest enesetapmisele ei õhutanud!...Kogu selles loos olen mina ise see kõige õnnetum. Inimesed teevad minu katuse all lollusi, piinavad mind, kohtlevad mind nagu teab mis suli..." Nana tegi kõik oma asjad rahaks ning sõitis Kairosse. Möödus mitu kuud,