Roomlased kaotasid ka koori. Tuntumad Rooma komöödiakirjanikud on: Plautus- tema tegevus langeb kolmanda sajandi lõppu ja teise sajandi algusse eKr. Eluloolised andmed on väga kasinad ja ebatäpsed, kuid temalt on säilinud 21 komöödiat. Plautuse komöödiad võib jagada kaheks: 1. Koomilised jandid- kasutab jämekoomilise võtteid, eesmärk iga hinna eest publikut naerutada. Nt. ,,Hooplev sõjamees" 2. Karakter komöödiad- huumor põhineb naljakatel tegelaskujudel. Nt. ,,Pseudolus" Terentius- elas teisel sajandil eKr. On Kartaagost pärit ori, kes sai tänu oma isanda soosingule hea hariduse. Terentiuse komöödiad erinevad Plautuse omadest nii sisult kui ka vormilt. Neid võib pidada elegantsemateks, haritumale publikule mõeldud. Ei ole nii mahlaka keelekasutusega ning nõuavad publikult rohkem kaasa mõtlemist. Tema kõige tuntum komöödia on ,,Vennad". Tragöödia oli Roomas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud
Lope de Vega · Samaaegselt Inglise rahvusdraama kujunemisega hakkab näitekirjandus ka Hispaanias arenema. Mõjutused antiigist ja hiliskeskajast. 16. saj algul lühinäidendid. 18 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Autosakramentaalide (miraaklitele sarnased nö püha toiming), müsteeriumite ja ekloogide lavastamine. · Intermeediumid igapäevase elu naljakatel seikadel põhinevad farsitaolised lood, mida pikiti draamade vaatuste vahele, et publikut lõbustada · Algul etendused siseõuedes ja platside, mingi hetk (16 saj) hakati ka teatreid rajama. Publikuks nii ülikud kui lihtinimesed. · Vegal ~500 näidendit eri zanrides; määratles ka esteetilised põhimõtted draamas. Komöödia tähendas näidendit üleüldse seal. · Aja-kohapiirangud ei ole head; samuti ei sobivat Hispaaniasse antiikteatri eeskuju,
,,Macbeth" negatiivne peategelane: kaasaegne soti väepealik roimab nõidade juttu uskuma jäädes inimesi, et ise kuningaks saada. ,,Hamlet" kuulsaim tragöödia, meenutab don Quijote'i, inspireeritud ladinakeelsest kroonikast ,,Taanlaste teod", läbib surma-teema. Hispaania näitekirjandust mõjutasid antiik ja hiliskeskaeg. 16.saj algul kirjutati seal lühinäidendeid. Lavastati autosakramentaale (miraaklitesanased pühad toimingud), müsteeriume, eklooge, intermeediume (argielu naljakatel seikatel põhinevad farsilaadsed lood, mida pandi draamavaatuste vahele publiku lõbustamiseks). Algul toimusid etendused siseõues ja platsil, 16.saj hakati teatreid rajama. Publiku seas oli nii ülikuid kui lihtinimesi. Lope de Vega on hispaania näitekirjanik. Vega kirjutas ~500 näidendit eri zanreis. Ta määratles draama esteetilised põhimõtted. Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri
annaabi.ee 
