Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis on looduslik, on ka loomulik ja häbeneda pole midagi.
Zestid ja näoilmed Nii Jaapanis, Hiinas, Koreas, Tais kui ka Indoneesias kasutatakse suhteliselt vähe märgikeelt. Kui te kaldute kätega vehkides kõnelema, peate seda teadlikult maha suruma; enamaste peetakse sellist vehkimist liialdamiseks ja see tekitab üllatust, naeru ja vahel jäist uskumatust (kuid alati koos naeratusega, mis toob näole väga kummalise ilme!). Tõtt-öelda ei pruugi naer olla reaktsiooniks millelegi lääne inimese mõistes naljakale (teie naljadest ei saada alati aru). Sageli on itsitamine piinlikkuse väljendus, kui asiaadid millestki aru ei saa. Sage naeratamine aitab päeva üle elada ning kõigel meeldiva ja leebena püsida. Silmapilgutamist, vilistamist ja muud sarnast peetakse väga vulgaarseks. Sõprust või õrnemaid tundeid vastassoo vastu näitavad avalikult välja ainult teismelised. Kui astute kahe inimese vahele või möödute kellestki, on viisakas kummardada
2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Keerdküsimus- küsimus, mille lahendus on rajatud naljakale vastusele. Kirjanduse suund ehk vool - selline etapp kirjanduse arengus, kus mingile suuremale grupile kirjanikele ja nende loomingule on omased mingid ühised tunnused. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad
annaabi.ee 
