aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed
aastal. Ta vanaisa oli pärisori, kuid ta ostis oma pere vabaks. Tšehhovi isa oli andekas väikekaupmees, ta mängis viiulit ja juhtis koori. Iseloomult oli ta julm ja range, ka laste peksmine ei olnud talle võõras. Tšehhov pandi kreeka algkooli, kus ta ei saanud midagi aru. Ta läks klassikalisse gümnaasiumisse. Isal tekkisid võlad ning pere kolis Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi. Ta oli vaimustuses teatrist. Tšehhov sai raha ajalehtedele naljajuttude kirjutamisega. Tal olid iseenda suhtes karmid reeglid. Kui ta lõpetas kooli, läks ka tema Moskvasse. Ta hakkas ülikoolis arstiteaduskonnas õppima. Tal avastati tuberkuloos. Ta töötas arstina, kuid jätkas ka kirjutamist, aga nüüd juba tõsisematel teemadel. Tšehhov ostis Mellihhovo mõisa. Ta lõi külakooli ning aitas näljahädalisi. Tšehhov külastas Sahhalini saare sunnitöölaagrit ning kirjutas selle põhjal ühe teose. Kui haigus ägenes, läks Tšehhov Jaltasse elama
,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Linda Jürmann Huvialad: näitlemine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,,Kus sandid saia söövad" ,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM ,,Raudsed käed" ,,Külmale maale" (eesti kriitilise realismi esimene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik
augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed
augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed
Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule. Looming Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi. 1) 1882-1895 aasta põnevus ja naljajuttude periood 1883 ,,Musta mantliga mees" 1885 ,,Teravad nooled" 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" 1893 ,, Karikas kihvti" 1894 romaan ,,Linda aktsiad" Järgnesid naljajutustused ,,Vigased pruudid", ,,Ärapõlatud peigmehed" ja ,,Kosilane Rakverest". Nendes teostes naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi. 2) Vilde võttis omaks realismi põhimõtted, ta kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest. 1896
,, Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplo maat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale"
annaabi.ee 
