enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud
kuid mitte just rõõmsa loomuga. Ta on lapsest saati armastanud pliiditule ees peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes vett välja ajab.Ta on söönud talutoitu ja joonud hapupiima. Ta on nagu pehkinud haavahalg, vibalik nooruk. Sai pärats Matsi surma Aiaste peremeheks. Taavet on juba poisikeste saati külarahvale kerglase mulje jätnud. Tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab. Ta oli ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. Kui ta ennast ilusti riidesse pani, lipsu ette sidus ja halli sametkaabu pähe pani, oli ta nagu dzentelmen. Vahel musitseeris Roosile (64). Ta on uhke mees, kelle turi ei nõtku kummarduma ega hääl paluma. Ta pole sugugi kitis mees, kui mängus on au, olgugi, et ise on raskustes. Mobiliseeriti Siberisse. Tagasi tulles mõistab, et on sama aegunud ja tarbetu kui katelgi, mille marki keegi ei tea. Tal pole enam kohustusi, tal tuleb vaid elada elamise ja enda
Juba poisikesest saati jättis Taavet külarahvale kerglase mulje tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab, arvatakse. Perenaiseks on Soola Leenu tütar Käo saunast Roosi (kiitsakas puupaljas plika). Ennatliku naisevõtu pärast eelkõige peetakse Taavetit kerglaslikuks. Roosi on käredam, nõudlikum. Asjalik, kuid sellegi poolest pole aktsepteeritav, et sohilapsest sai perenaine. Said poja, kellest, kui kõik hästi läheb, pärija saab. Taavet oli tore, elurõõmus, naljahimuline, korralike riietega nägi väga hea välja. Taavet pole pasunavirtuoos, aga üht-teist oskab: ,,Kodumaad", hümni, leinaviise. Taavet 32a Vanad peremehed pole iseseisvusest sugugi nii vaimustatud kui noored. Kuldrubla on nad ära rikkunud. Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat. Jüri sai ilmasõjas surma. Naised on Aiastel alati meeste varjus, sama ka Roosi puhul, olgugi, et ta taluperenaiste ajakirja loeb, seltsimajas käsitöökursustel käib.
need sind iseloomustavad (4 sarnaneb sinuga kõige rohkem, 1 kõige vähem) 1. a__tugev, rahulik, hoolikas b__tundeline, kaastundlik, lahke c__külm, tark, sõltumatu d__elav, teravmeelne, energiline 2. a__arukas, moraalne, töökas b__tundlik, siiras, hooliv 33 c__loogiline, abstraktne, moraalne d__osav, mänglev, naljahimuline 3. a_usaldusväärne, truu, kiindunud b_lähedust otsiv, isiklik, emotsionaalsekt keerukas c__uudishimulik, metoodiline, mõtlik d__armastav, energiline, vapper 4. . a__usaldusväärne, organiseeritud, tõsine b__rahuarmastav, harmooniline, soe c__kannatamatu, perfektsionist, tormakas d__siin-ja-praegu, impulsiivne, aktiivne 5. a_järjekindel, struktuurile toetuv, kavakindel b__tähendusrikas, hingeline, inspireeritud c__analüüsiv, katsetav, modelleeriv
annaabi.ee 
