korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid, kus vasinud suksud hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa- rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?) tomblevad nende lihased, vahutavad mokad ja huuled ning suust kos- tavad summutatud karjed, mida keegi ei kuule. Sealt,nende keskelt, nende seast,kentauride karjamaarohu- ja rahumaalt votab Passi-poissjarje- .
Tornaadod on enamasti palju voimsamad ja suuremate mootmetega kui trombid. Vesipuks on samasugused keeristormid nagu trombid kuid nad esinevad merel runksajupilve all.(mehhiko lahel, voib ka eestis olla) lahistroopiliste merede kohal. · Iseloomustada El Nino ja La Nina nahtusi ja nende pohjustatud tagajargi Sooja pinnavee tungimine kaugemale lounasse Peruu laanerannikul ebaregulaarselt joulude ajal 3-8 aasta tagant. Selle tulemusena kaovad kalad veest. Linnud surevad nalga. Louna-Ameerika laanerannikul tugevad sajud, rohkem sajab ka Pohja-Ameerikas Pouane Austraalias, Louna-Aafrikas, Indias Moju ilmastiku koikumistele Euroopas on tuhine · Iseloomustada nahtust ENSO ning sellega kaasnevaid nahtusi el nino ja lounaostsillatsioon on uhe ja sama vonkumiste susteemi erinevad avaldumisvormid. Kui Peruus niiske ohk laskub andide nolvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab poud. La Niña on nahtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur
jarele," utles kularahvas ja seeparastDli inimeste elu t66kas, nii poisikesel kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid