ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab arst juhtunust tööandjale, kes korraldab füüsilisest isikust ettevõtja tööd või kellega tal on lepinguline suhe, ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras. (3) Juhul kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest kannatanu tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras. § 2. Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt (1) Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades järgmised andmed:
Tööõnnetusest teatamine arsti poolt - 1)Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise. 2)Juhul kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest kannatanu tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras. Juhtumit loetakse tööõnnetuseks ja tuleb vormistada tööõnnetuse raport. Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades järgmised andmed:
kokkupuude näriliste (nt elus või surnud rotid laevas) või putukatega. Kui on tekkinud kahtlus, et patsiendil on ohtlik nakkushaigus, tuleb kasutusele võtta kõik isikukaitsevahendid, mis on kaasas, kui seda pole juba tehtud. Enne isikukaitsevahendite kasutuselevõtmist tuleb eemaldada kasutusel olnud kindad ja käed desinfitseerida. Kindad tuleb kehavedelikega saastumise korral vahetada, et mitte ise kinnastega nakkustekitajat levitada. Kindad võetakse ära selliselt, et nad ei saastaks käsi. Saastunud kindaid käsitletakse kui nakkusohtlikke jäätmeid ja utiliseeritakse sedamööda. 668 Näomaski kasutatakse juhul, kui tegemist on õhu või piiskade kaudu leviva nakkusega; kuid kuna selleks hetkeks pole kiirabimeeskonnal teada nakkuse leviku tee, siis on näomaski vaja kasutada alati. Eriti ohtlike nakkushaiguste ja tuberkuloosi kahtlustamise korral tuleb
annaabi.ee 
