kuuluvat bakterirakku. Samas hulgas merevees erinevate viirusosakeste kontsentratsioon aga 5-25 korda kõrgem kui bakterrakkudel. Seega võime väita, et viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt, mis ei kahjusta oluliselt bakterirakuelutegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata paljude põlvkondade jooksul. Sellist viirusnakkust nimetatakse krooniliseks nakkuseks. Putukate viirused Putukad moodustavad üle 80 protsendi kõigist looduses leiduvatest liikidest. Nagu kõigil teistelgi organismidel, on ka putukatel leitud viirusi. Osa neist on omased vaid putukatele, osa võib paljuneda ka teistes organismides. Viirusi on leitud nii kahjuriputukatel (näiteks mitmesugused taimekahjurid) kui ka inimesele kasu toovatel putukatel (mesilased, siidiussid). Kahjuriputukate tõrjeks kasutatakse muuhulgas putukaviirusi, mis on
Bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda koos bakteri genoomiga, ilma et viiruse enda geenid avalduksid. Sellist nähtust nim.lüsogeensuseks. Seda on vaja mõlema bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Sellist viirusnakkust nim. krooniliseks nakkuseks. Taimeviirused Taimeviirused on inimeste elu mõjutanud alates sellest, kui hakati tegelema taimekasvatusega. Viirused sisenevad rakku vahetult pärast taime vigastust. Taimeviirusi kannavad reeglina taimelt taimele taimemahlast toituvad putukad (lehetäid ja kirbud). Osa viiruseid levib nakatunud seemnete, sibulate või õietolmu abil. Viiruse ülekanne vahetult taimelt taimele toimub harva. Arvatakse, et väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad
HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad kujunema haiguslikud nähud ning sellest veel aastaid hiljem võib välja kujuneda AIDS. Kuigi HIV-viirus ei ole organismist välja ravitav ning siiani ei ole leitud HIV-vastast vaktsiini, siis tänapäeval ei loeta HIV-d enam surmavaks nakkuseks vaid krooniliseks haiguseks, kuna AIDSi välja kujunemist on viiruse vastase raviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata. HIV-ga inimene on HI-viirusega nakatunud inimene, ka HIV-positiivne. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele .
On tõestatud, et kõik loomad ei tervistu ja värinad võivad kesta kasvu- või nuumaperioodi lõpuni. Tavaliselt haigestuvad noorte emiste pesakonnad. M u l t i s ü s t e e m s e t k u r n a t u s e s ü n d r o o m i esineb sagedamini 6 8 nädalastel põrsastel, harvemini imikpõrsastel. USA-s on täheldatud kõige sagedasemat haigestumist 12 14 nädalaste kesikute hulgas. Sageli on see sekundaarseks nakkuseks sigade reproduktiiv- respiratoorset sündroomi põdevatel sigadel. Multsisüsteemne kurnatuse sündroom põrsastel iseloomustub üldise kurnatuse, isutuse, kehamassi languse, kõhnumise, aneemia ja ikterusega, millele sageli lisanduvad kõhulahtisus, köha ja kesknärvisüsteemi kahjustused. D e r m a t i i d i - nefropaatia sündroomi korral tekivad haigetel sigadel isutus, depressioon. Loomad jäävad lamama. Iseloomulikeks kliinilisteks tunnusteks loetakse punakast kuni
epiteelile, osad asuvad vabalt seedetrakti luumenis). Inimese seedekulgla bakterid toodavad vitamiine (enterobakterid sekreteerivad põhiliselt vitamiine K ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja
annaabi.ee 
