JÄIKUS ALUSPÕRAND PEAB OLEMA LIIKUMATU JA EI TOHI TOLMATA PUHTUS PÕRANDAPIND PEAB OLEMA PUHAS, ERITI KUI KATTEMATERJAL LIIMITAKSE PÕRANDALE. KAREDUS PEAB OLEMA NÕUTAV SILEDUS ALUSPÕRANDA OMADUSED PINNA RIKKUMATUS EI TOHI OLLA PAINDE- , PINGE VÕI KAHANEMISPRAGUSID TUGEVUS SELLE TUGEVUSE MÄÄRAB PROJEKT KANDVUS PEAB TÄITMA KANDVUSNÕUDEID ALUSPÕRANDA OMADUSED ÜHENDUSED VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL :
5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu
kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan- ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak. Kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karestada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks. Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud. Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada. Värnits Värnits on kuumutatud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel ja vedeldamisel, pindade kruntimisel ning kiti valmistamiseks.
Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli
annaabi.ee 
