Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood. Loom pole kohe pärast nakatumist nakkuslik (parasiitidel prepatentaeg) Keskkonnategurid: Abiootilised ja biootilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid Patogeensus- kas on võimeline põhjustama kliinilist haigust. Virulentsus- Kui haiget haigestumist suudab põhjustada. Hinnatakse letaalsusega. Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1) Nakkavuse määr sõltub perioodist. Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon”
Al-Nafis mõistis ka seda, et pulsi eesmärk on veri südamest kehasse laiali saata. Etioloogia ja epidemioloogia kohapealt avastasid islami arstid nakkushaigused ja immuunsussüsteemi. Edasiarengut saavutati ka patoloogias. Nakkushaiguste avastamist peetakse ka meditsiiniajaloo üheks tähtsamaks avastuseks. Varaseimad nakkushaiguste olemasolu ideed on pärit Muhamedi hadititest. Ta olevat arusaanud leepra, kärntõve ja suguhaiguste nakkavast iseloomust. Need varased ideed haiguste nakkavuse suhtes ilmselt tulenesid islami arstide kaasa tundvast suhtumisest leeprahaigete suhtes. Teistest vanaaja ja keskaja kultuuridest erinev suhtumine tuli Muhamedi sõnadest, mis on ka Koraanis: ,,Pole süüd pimedatel, pole süüd lombakatel, pole ka süüd haigetel". Avicenna ajaks oldi juba arusaadud nakkushaiguste nakkavast iseloomust ja olemusest. 11sajandi haiglates olid erinevate haiguste jaoks olemas eritiivad, et hoida nakkushaiged teistest haigetest eraldi.
t rakk peab olema metaboolselt aktiivne. Eristatakse: § Endotsütoos (viropeksia) - rakusein läbitakse vakuoolis, ilma envelope'ita viirustel on see obligatoorne. § Fusioon - rakumembran sulandub envelop'ega, virioni sisu vabaneb rakku, vajalik spetsiaalse viirusliku fusion protein'i olemasolu § Bakteriofaagid "süstitakse" rakku. Uncoating § Vabanemine (uncoating) - viiruse genoom (mõnikord nukleokapsiid) eraldub virioni teistest osadest, kusjuures viirus kaotab oma nakkavuse. Võimaldab genoomi ekspresseerumist. § Tsütoplasmas paljunevad viirused - genoom "vabaneb" tsütoplasmasse § Tuumas replitseeruvad viirused - need peab transportima läbi tuumamembraani. Genoomi ekspressioon ja viiruskomponentide süntees § Genoomi replikatsioon jagatakse sageli varajaseks ja hiliseks faasiks. § Varajased proteiinid - reguleerivad replikatiivse tsükli järgmist faasi (genoomi replikatsiooni ja hiliste