Seega nad ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Selle pärast on naivistlik kunst sageli sarnane itaalia eelrenessansi kunstiga. Kuna seda on mõnikord nimetatud primitiivseks, siis on naivismil olnud ka teine nimetus - primitivism. Sõnu "naiivne" ja "primitiivne" kasutatakse enamasti halvustava või pilkava tähendusega ning seetõttu peab ka osa selle kunstivoolu esindajatest alandavaks, kui neid naivistideks kutsutakse. Arvati isegi, et see mõiste tuleks ära keelata, kuna see pole ka piisavalt tabav. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale. 1928. aastal toimus Pariisis kunstikriitiku ja kollektsionääri Wilhelm Uhde poolt "avastatud" Prantsuse naivistide (Vivin, Bauchant, Bombois, Séraphine) näitus pealkirjaga "Les Pentres ducæur sacré". Seejärel kasutusele tulnud termin "puhta
absoluutselt oli abstraktsionism. Hakati looma teoseid, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionism jagunes kaheks: ekspressiivses suunas ei valitsenud värvilaikude paigutuses mingit korrapärast süsteemi vaid hoopis tundeküllus. Geomeetriline abtraktsionis aga põhines rangele matemaatilistel reeglitel. Paljud inimesed ei olnud aga kunstitegemist õppinud ja soovisid maalida lihtsalt enda lõbuks. Neid hakati nimetama naivistideks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli maailm sõge ja kuritegelik ja et inimesi taipama panna tuli neid absurdsustega sokeerida. Seetõttu naeruvääristati kõike ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale jne. Andre Breton otsis aga järjekindlamat ja positiivsemat suunda, kui dadaism ning
Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks. See, kuidas üht või teist kunstisuunda nimetatakse, on alati tinglik, sest sõna maht on väike ja kunst oma pidevas muutumises ja tegijate paljususes on ikka rikkam, mitmekihilisem ja tabatum kui termin, millega teda püütakse iseloomustada. Nii on see ka naivismiga. Paljudele selle märgi alla sattunuile pole naivistideks nimetamine meeldinud, sest nad on pidanud seda kategooriat millekski alaväärseks. Ent siingi on asi vastupidine, sest see visuaalselt lihtne, ent siiras ja sügav, oma tekke ajal ilmselt paljusid funktsioone täitnud kujundikeel on sama vana kui inimkond, kui meenutada koopamaale ja paljude rahvaste etnilist kunsti. Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vahetades teadvuse kõrgete ideede pealetungist
Kazmir Malevits ,,must ruut" ,,Kaheksa punast ristklülikut" Jackson Pollock Sündis ameerika lääne osas. Pollovk omandas ameerika kauboi imago, ta oli padujoodik, mehine ja napisõnaline, kuid tegelikult oli tundlikku loomuga, kunstiergas, kuulsusjanuline. Alkoholism saatis teda teda läbi elu, vaatamata aastatepikkusest psühanalüütilisest ravist. Ta leiutas värvitilgutamis tehnika drip-painting. Jackson Pollock ,,Sinised pulgad" ( See oli väidetavalt tema parim maal) . Naivism Naivistideks peetakse ilma ametliku (või vähese) haridusega kunstnikud. See oli nii kahekümnendal sajandil, siiski nüüd õpetatakse seda ka koolides. Naiivne kunst on nüüd täielikult tunnustatud kunsti zanr, mis on esindatud kunstigaleriides kogu maailmas. Naiivse kunstil on väga väike seos tegelikkusega.. Eriti 3 kunsti eeskirja mitte jälgimise suhtes: 1) esemete vähenemine kaugusega kooskõlas. 2) värvide muutumine kauguses 3) detailide täpsus kauguses Tulemused:
annaabi.ee 
