8.a klass Paikuse 2009 Naivistlik kunst on isikuline kunst. Näiliselt lihtne nähtus polegi nii üldiselt mõistetav. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine.
Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Henri Rousseau Henri Julien Félix Rousseau oli prantsuse naivist, kes sündis 1844. aasta 21. mail. Teda tuntakse ka Le Douanier nime all, kuna ta oli tolliametnikuna töötanud. Ta oli iseõppinud kunstnik, kes oli 1886. aastast alates regulaarselt esinenud züriivabadel
2) tugev mustri kasutamine, rafineerimata värvi kooskõla taustaga puudub. 3) võrdselt väljatoonud üksikasjad, sh taust, mis peaks olema varjutatud. Lihtsus, mitte teravmeelsus on naivismi tunnus. See on siiski muutunud niivõrd populaarseks ja äratuntavaks stiiliks. Naivismi ideeks on see et maalivad need kes ei ole saanud ametlikku haridust kunstikoolis või akadeemias , näiteks Henri Rousseau või Alfred Wallis. Kuid "pseudo naivismis" või "faux naivismis" on tegu tavaliselt kunstsinukega kes teeb töödes teisi järgi ja on enesekindel ja kelle tööd on rohkem koopiad kui originaalid. On olemas ka mõisted "naivismi" ja " primitivismi ", millega on tavaliselt võimalik kohaldada professionaalsed kunstnikud, kes töötavad naivismi stiilis (nagu Paul Gaugin , Mihhail Larionov , Paul Klee , Sergei Zagraevsky jne). Kunstivool Aeg,Koht Sisu Kunstnikud impressionism 19
Tartu 2008 Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma
annaabi.ee 
