1900 Eestisse, Tallinna 1900 Saksamaal ja Pariisis maailmanäitusel Noorte Kujurite Ühing Vikerla Noorte Kujurite Ühing Vikerla on kindlasti üks vähemtuntumaid kunstnikerühmitusi meie kunstiloos. Ühing loodi 1917. aasta 23/26. novembril ning sai tegutsemiseks aega täpselt aasta. Nagu te näete on tegemist peamiselt maalikunstnikega, sõnal „kujur“ oli tookord üldisem tähendus. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi ja Välko Tuul. Alfred Vaga nimetab oma 1923. aastal avaldatud artiklis vikerlaseks ka Paul Liivaku, keda tegelikult hakatakse arvustustes märkima alles 1920. aastal. 1917-18 oli ta veel Riigi Kunsttööstuskooli õpilane, mis polnud loomulikult ühingu tegevustest osavõtmiseks mingiks takistuseks. Vikerlaga seotud dokumente pole palju. Nad ei jätnud endast maha mingit programmi, ainult ajalehes ilmunud ühingu loomisteates jõudsid nad lühidalt oma tõekspidamisi selgitada
1892 astus V-M kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J. Liivi vend Jakob Liiv). T õpetaja oli luuletja Jakob Tamm. V-M.-s tunids oma kutsumust. Hakkas luulet kirjutama, tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
