Filosoofide kirjeldus omasooarmastusest Sokratese ja Platoni kirjelduse kohaselt on armastus noorukite vastu sama emotsiooniküllane ja õilis nagu armastus naise vastu, kuid ületab viimast vaimsuse astme poolest oluliselt. See pole lihtsalt füüsiline kirg ja omamisiha, vaid ka vastastikune kõrgemate vaimsete väärtuste vahetus. Kuigi Sokratese sõnul armastavad paljud mehed poisse samamoodi nagu hundid tallesid, ei saa sellist tunnet nimetada armastuseks. Kuidas aga oli lugu naistevahelise armastusega? Fallokraatlik kreeka ühiskond ei omastanud naise elule iseseisvat tähendust. Naiste seksuaalsus ei kuulunud avaliku elu valdkonda, see mis toimus maja naistepoolel, ei huvitanud kedagi. Ainus vanakreeka naine, kes ülistas naistevahelist armastust ja kelle nimest sai üldnimi, oli Sappho. Tema elust on väga vähe teada. Ta sündis Lesbose saarel, kuulus aristokraatlikku perekonda. Arvatakse, et Sappho oli õpetajaks noortele vallalistele
Kuid lõpuks õnnestus neil siiski asi korda ajada ja kolmas raamat välja anda, mis loomulikult ka rahvale väga meeldis. Peamiseks teemaks on pohmellis peaga veedetud ja valusalt läbielatud hommikud. Kuna Merca oli vedi seotud ka poliitikaga, siis mingil määral kajastub raamatus ka sotsiaalset rütmi, mis siiski pole eesti naisluulele omane. Kuna tema luuled on suhteliselt protestirohked, siis selles teoses on protest peamiselt suunatud seksistliku maailmakäsituse ja naistevahelise armastuse kõõrdivaatajatele. "Hele häärber" Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu tuleb veel vakladest, koidest ja ämblikest ning päris sageli käib külas ka pohmell ning muu ühiskonnale suhteliselt vastuvõetamatu.
Naistel tuleks end väljendada keele abil, mille loomises 2 nad on ise osalenud ja mis vastab reaalsusele, mida nad kogevad. (Nt Kristiina Ehini luule??) I. räägib naiste kõnest (pr. parler-femme). Ta usub, et naiskõne, nagu ka naiselik nauding, on ülevoolav. Naine kasutab keelt pigem kohtumispaigana, mitte selleks et kopeerida meelelist maailma ja asendada seda mõistetega. L. I. järgi annab ka naistevahelise armastuse kaitsmine neile tuge nende teel teadvustajateks, tahtjateks ja tegutsejateks subjektideks. Eriti palju on ta rõhutanud ema ja tütre suhte väärtustamise vajadust. Miks peaksid emade ja tütarde vahelised suhted olema vähem väärtuslikud kui isade ja poegade vahelised suhted? Miks peaksid emaliinid katkema isaliinide kasuks? Et naised ei oleks olemas üksnes meeste ja laste jaoks, tuleks neil luua oma maailm kõigi mõõdetega oma keele, seaduste ja jumalatega
annaabi.ee 
