See pole lihtsalt füüsiline kirg ja omamisiha, vaid ka vastastikune kõrgemate vaimsete väärtuste vahetus. Kuigi Sokratese sõnul armastavad paljud mehed poisse samamoodi nagu hundid tallesid, ei saa sellist tunnet nimetada armastuseks. Kuidas aga oli lugu naistevahelise armastusega? Fallokraatlik kreeka ühiskond ei omastanud naise elule iseseisvat tähendust. Naiste seksuaalsus ei kuulunud avaliku elu valdkonda, see mis toimus maja naistepoolel, ei huvitanud kedagi. Ainus vanakreeka naine, kes ülistas naistevahelist armastust ja kelle nimest sai üldnimi, oli Sappho. Tema elust on väga vähe teada. Ta sündis Lesbose saarel, kuulus aristokraatlikku perekonda. Arvatakse, et Sappho oli õpetajaks noortele vallalistele aristokraatlikele neidudele, kes sõitsid Kreeka eri paigust kohale, õppimaks ilu, muusikat, poeesiat ja tantsu. Üheksast Sappho lüürikaraamatust on säilinud ligi 200 fragmenti. Sappho
rohkem huvipakkuvamad. Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi. Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest. Kreeklased Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis juhtuda ka seda, et lapse isal polnud lapse jaoks aega ning lapse ema oli veel liiga kogenematu ja noor. Sellisel juhul kasvas laps hoidjate valve all. Kreeka poisi õpingud algasid juba seitsme aastaselt ning juba varakult õppis ta käsitsema relvasid. Poissi valmistati ette praktilisele elule: ta õppis näiteks , kuidas juhtida majapidamist ja jälgida põllutöid. Tütarlapsi hakati samuti juba eriti varases eas harjutama majapidamise
amfidroomiaga. See oli ema ja lapse puhastumine kodukolde tule läbi. Last kanti ümber kolde ja anti ta koduhaldjate kaitse alla. Seejuures pandi lapsele ka nimi. Peopäeval kaunistati koduuksed õlipuuokstega, kui vastsündinu oli poiss, ja lõngavihtidega, kui sündis tüdruk. Sugulastele korraldati pidusööming ja nad tõid lapsele kingitusi. Foto 3. Vana-Kreeka beebi emaga. Järgnevad aastad oli laps naistepoolel, kuid võis juhtuda ka, et isa, kellel polnud aega, ega ema, kes oli liiga noor ja kogenematu, ei võtnud lapse kasvatamisest osa ja laps kasvas hoidjate valve all. Varakad kreeklannad imetasid oma lapsi harva ise. Tavaliselt anti nad ammedele. Laps oli kuni järgmisesse vanusegruppi jõudmiseni ema kaitse all olev. Kasvatusvahendina olid iidsest ajast tuntud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Siia juurde kuulusid ka hirmutavad
annaabi.ee 
