Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot'i hästi, sest ta oli haritud olekuga, rikka ja puhta olekuga ning see meeldis eriti pansioni omanikule, proua Vauquer'ile, kes armus Goriot'i. Kui aga Vauquer ei saanud vanakeselt mitte mingit vastuarmastust, siis muutus ka tema suhtumine Goriot'i. Ta hakkas meest nimetama naistemeheks, kuna oli tähele pannud, et isa Goriot'l käivad vahel noored kenad näitsikud külas. Kuid need olid kõigest tema tütred. Ja keegi poleks uskunud, et need noored kenad neiud oleks tema tütred, sest kuidas saabki olla sellisel vanamehel niisugused prouad tema tütred, pigem ikka armukesed.Ja seepärast ta ka jääb kõigi teiste pansionielanike naerualuseks. Isa Goriot läheb tütarde abikaasade survel pensionile
kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus Caulfield vabatahtlikult, sest ei suutnud taluda seal valitsevat valskust ja silmakirjalikkust. 4.-8. Peatükk · Holden ei salli Stradlateri üleolevust ning harjumust ilueedina tundide kaupa peegli ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem
mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka. · Inimesed hakkasid teda naistemeheks pidama ja Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. · Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i
Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile raha maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelt tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Aga naine püüab tõtt rääkida, aga ei õnnestu, lõpus tuleb tõde välja. See oligi nii plaanitud kättemaksuks. Deemoni mäss jumala
Uutes kohtades käimine, dekabristidega kohtumised ja tutvumised George ajastu suurmeestega silmapaistev poeet Ilia Chavchavadze, kelle tütar oli abiellunud tuntud vene näitekirjaniku, luuletaja ja diplomaadi, Aleksandr Sergejevich Griboyedoviga Tuntuim luuletus on Puri ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend Maskeraad tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile raha maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelikult tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Aga naine püüab tõtt rääkida, aga ei õnnestu, lõpus tuleb tõde välja. See oligi nii plaanitud kättemaksuks