Kalevipoeg kui eestlase ahertuup Selles kirjandist arutlen eesti mehe ja kalevpoja iseloomu joonte üle ja püüan leida sanasusi ning tuua välja erinevusi eestlaste ja eesti rahvuskangelase vahel. Eelnevalt olen otsinud eepsoest välja parimad näited Kalevipoja karakteri kohta ja samuti otsisin internetist, kuidas teiste maa inimesed ja Eesti naised Eesti mehi näevad. Eesti meest on kirjeldatud naisteka foorumist kui õllekõhuga sõnaahtrat meest, kellel on kartulivärvi juuksed ja on suhteliselt laisk. Samuti peetaske eesti meest vähe selstkondlikuks ja tagasihoidlikuks. Ehtsa näite saab tuua sellest, kui eesti kontserditel seisavad kõik mehed paigal egas tee ühtegi liigutust siis välismaal mehed elavad südamest kaasa, mitte et esinejad oleksid Eestis halvad vadi Eesti mehed püüavad olla silmatorkamatud. Silmatorkamatus väljendub ka riietumises, kui
me näiliselt maksame ja kes meie arvutitesse koostavad tarku programme, et meie arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral on see nii, kuid kas see ka üdini tõele vastab, ei oska ilmselt keegi ühest vastust anda. Ohtudest ning pahatahtlikest inimestest hoolimata võib internet olla ka hea kui osata teatud reeglitest kinni pidada. On ju päris sageli võimalik lugeda Delfi naisteka rubriigist, kuidas jälle kaks internetis tutvunud inimest on abiellunud ja tänavad südamest mõne suure interneti-suhtluskeskkonna loojat. Veel sagedasemad on pealiskaudsed suhted Rate.ee kasutajate seas ja esmakordne kohtumine Viru Keskuses oma kauaaegsete (3 päeva tagasi avastatud) südamesõpradega. Noored väidavad väga tihti, et on leidnud selle õige ja armastavad teda kogu südamest. Tänu internetile saavad noored kiiremini suureks. Kogu info igast maailma
eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur. Naisteka-liin on romaanis kõige igavam ja ilmetum. Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina" võõrandab kirjutajat oma "mina'st", teeb talle asja lihtsamaks, aga lugejale saab osaks meelevaldne samastamissund "sina" teeb lugeja "mina'st" vastu tahtmist osalise. "Kuu külm kuma" on ääretult ebaühtlane lausa orgastilised lauselainetulvad vaibuvad piinlikkust tekitavates lapsikustes, aga eks see vist olegi üleminekuealise
annaabi.ee 
