Naiste rollid Vargamäel Naistel oli Vargamäel väga tähtis roll. Neil oli väga palju erinevaid ülesandeid. Esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende
sead tuppa ei pääseks. Ei kurtnud Mari kunagi selle üle, et tal liiga palju tööd õlgadel lasus või külg valutas, kuhu Indrek teda kogemata kivigi lõi. Erinevalt Andresest, kes nägi Vargamäes suurt tulevikku ning tegi kõik, et seda maad paremaks muuta, leppis naispere oma eluga sellel soisel pinnal. Nemad nägid Vargamäed nii, nagu see oli- nad olid realistlikud ega hakanud unistusi üles ehitama. Tammsaare on oma teostes kujundanud naistegelastest inimlikud karakterid, kes annavad edasi eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Vastandina meestegelastele on nad tulvil südamlikkust, headust, kannatlikust, malbust ja siirust. Vastates küsimusele, kes on Vargamäe naised, võib öelda, et nad on eelkõige perenaised ja emad, kuid samas ka kannatajad ja käsutäitjad. Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, et nad on pere kooshoidjad.
6. Kuidas reageeris Ello Nipernaadi esimesele armastusavaldusele?' 7. Millega võlus Nipernaadi Ellot? 8. Kuidas suhtud sina nendesse unistuste pärlitesse? Kuidas iseloomustab see kõik Nipernaadit? 9. Miks Küüp ei tahtnud, et Nipernaadi tema sood kuivataks? 10. Missuguseks muutsid valged ööd Nipernaadi? Milliseks muutus Nipernaadi aga talve lähenedes? Too näiteid 11. Kuidas erines Maret teistest „Toomas Nipernaadi“ naistegelastest? Põhjenda ja too näiteid. 12. Kas ilus vale või igav tõde? Miks antakse Nipernaadile tema valed andeks? Vasta küsimustele, lisades näiteid teosest. 13. Mõtesta lahti järgnevad read: „Seeba kuninganna?“ kordas Nipernaadi kurvalt. „Ei, armas Maret, niikaua kui ma veel elan ja hingan, ootan hinges ikka oma Seeba kuningannat. Isegi raugana hüüan ta järele!“ Lisa, millisest novellist tsitaat pärineb. 14
Triinu oli liiga kergeusklik, sest võttis tõena kõiki Pritsi (Jüri) lubadusi. See olematu vastuarmastus andiski talle julguse teistega end võrdseks pidada ja kummutada ümber jutud, nagu temasuguste peale mehed ei vaataks. Aga nii see paraku just oli ning Triinu selles näidendis jäigi üksikuks naiseks ja pidi armastuses pettuma. 2.1.5 Naise prototüübid Lydia Koidula näidendites 19 L. Koidula näidendites on naistegelastest esindatud kaks põlvkonda (va. Saaremaa onupojas): lapsevanem (ema/abikaasa) ja laps (tütar/pruut). Mõlemale prototüübile võib omistada näidendite põhjal kaht vastandlikku maailmavaadet armastust väärtustav ja majanduslikult mõtlev. Pereemasid on kujutatud arukate, töökate, kuulekate, kuid samas ka enesekehtestajatena. Nad on oma meestest alati targemad ja sisimas vastaspool teab seda, kuid uhkus ei luba välja näidata