oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks (lk 274). Kui võrrelda Elisabethi teiste baltisaksa naistegelastega, on temas enam liikuvust, ta ei ole paigutatud üksnes Kinder-Kirche-Küche-ringi. Baltisakslastest kõrvaltegelastest on Timo õe Elisabethi abikaasat Peter Zoegev on Manneuffelit kujutatud kõige põhjalikumalt. Ta on "oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu
tulla, mida viimast, nagu ma aru sain, oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks (lk 274). Kui võrrelda Elisabethi teiste baltisaksa naistegelastega, on temas enam liikuvust, ta ei ole paigutatud üksnes Kinder-Kirche-Küche-ringi. Baltisakslastest kõrvaltegelastest on Timo õe Elisabethi abikaasat Peter Zoegev on Manneuffelit kujutatud kõige põhjalikumalt. Ta on "oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu
mida viimast, nagu ma aru sain, oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks (lk 274). Kui võrrelda Elisabethi teiste baltisaksa naistegelastega, on temas enam liikuvust, ta ei ole paigutatud üksnes Kinder-Kirche-Küche-ringi. Baltisakslastest kõrvaltegelastest on Timo õe Elisabethi abikaasat Peter Zoegev on Manneuffelit kujutatud kõige põhjalikumalt. Ta on "oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu
looming muutub järjest psühooloogilisemaks. Intertekstuaalsus, mida rohkelt loomingu esimeses pooles, asendub siin süvapsühholoogilisusega. Need seisundid, olukorrad, episoodid on taaskord küllaltki äärmuslikud ja radikaalsed. Neis pole argisust või rutiini. Ka seda iseloomustab maniakaalsus, patoloogilisus, haiglaslikkus. Muidugi selles tähenduses on seda kahte poolust ühendav lüli ka väga hästi näha. Varasemas loomingus on see tõde seotud samamoodi naisega või mingite naistegelastega, aga hilisloomingus see tekstilisus järjest väheneb ning naine on mingisugune selline teema, mis seostub ennekõike hingega või väga peenete intensiivsete psühholoogiliste otsingutega. Aga eks see selline religioossus, metafüüsilisus jääb tähtsaks ka Ehlvest loomingu lõpuosas. KV: Ehlvest esitab meile filosoofilise aluspõhjaga maailma, milles tegutsevad isikud on väga ebakindlad, närvilised, nad ei tunne ennast kindlalt, nad elavad teatud mõttes paguluses,
annaabi.ee 
