Teine Eesti ühiskonnas palju erimeelsusi tekitav teema on abort. Paljud konservatiivsete vaadetega inimesed peavad aborti ebamoraalseks. Tallinnas toimus septembris abordivastane ning traditsioonilist perekonda tunnustav meeleavaldus, kus osalesid ka Mart ja Martin Helme. Ühiskonnavaheline konflikt tugevnes aga pärast riigikogu ‘’katuserahade’’ jagamist MTÜ-le Elu Marss. Abordi teema on üleval juba ka eelmisest aastast, kui Mart Helme ETV eetris süüdistas naistearste abortide sooritamisel Hippokratese vande rikkumises. See põhjustas suure pahameelelaine Eesti ühiskonnas ja ka Eesti Naistearstide Liidu poolt. Probleemi saaks lahendada kompromissiga liberaalide ja konservatiivide arvamuste vahel – vähendada abordi maksumuses riigi osatasu, kuid mitte täielikult lõpetada abortide riiklikku rahastamist. Hetkel on Eesti kõige teravamad konfliktid perekonna mõiste üle. Eesti ühiskonna
kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus langetavad sellekohaseid otsuseid mehed. Paralleele saab tuua praegusel hetkel toimuvaga - naiste õigusi annavad ja otsuseid nende keha üle langetavad mehed. Läänemaailmas tekitab furoori Ameerika Ühendriikides Alabamas vastu võetud seadus abordi keelustamise kohta, nö esimese südamelöögi seadus. Selle valmimisse ei kaasatud kompetentseid naistearste, teadlasi ning mis kõige olulisem - osariigi naisi endeid. Pean kurbusega tõdema, et isegi kui teadus ja tehnika arenevad, siis mõned riigid siin planeedil on oma moraalsete ja eetiliste tõekspidamistega endiselt 20. sajandi alguses. Knut Hamsuni “Maa õnnistus” on kirjutatud 20. sajandi alguses, kuid ometi võib seda lugeda ka tänapäeval ja tuua paralleele praeguse olukorraga. Teos kajastab nii naiste allasurutust ühiskonnas kui ka tõelist armastus
Arstide puhul mainitakse kahte traditsioonilist meditsiinilist suunda: asutu ja asiputu. Esimene tegeles enam empiirilise arstikunstiga, teine oli rohkem nö ,,posimine". Asutu-traditsiooni viljelejad lisaks haiguse põhjuse suhteliselt konkreetsele käsitlemisele, määratlesid konkreetselt sümptomite või haigustunnuste pinnal ka oma tegevuse ja eesmärgid: ,,peatada palavikku, vähendada turset" jne. Ilmselt olid arstid ka Mesopotaamia aladel juba spetsialiseerumas (mainitakse näiteks naistearste), arvatakse, et võisid olla ka juba mingid haiglate-laadsed moodustised (on nimelt märgitud, et haiged olid kogu oma haiguse aja arsti kontrolli all). Aja kulgedes said ka Mesopotaamia meditsiinis järjest tähtsamaks kõikvõimalikud demonoloogilised aspektid. Babüloonia-Assüüria (periood algab laias laastus aastatest ca 1000 e.m.a.) ravijateks olid ka preestrid, kes nägid asju loomulikult oma mätta otsast. Nende jaoks sõltus tervis heade ja kurjade vaimude vahelisest võitlusest
annaabi.ee 
