HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes KROMOSOOMIDE RISTSIIRE- meioosi alguses (esimeses profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 3. Ovogeneesi ja spermatogeneesi (mees- ja naissugurakkude areng ja teke) erinevused ja sarnasused. Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53) SARNASUSED ERINEVUSED Tekivad sugurakud Spermide moodustumine toimub terve elu Kas tõesti? Vaata üle! Milline ploidsus on sugurakkudel?
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks.
Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur. Spermatogeneesi häirivad tegurid : a) suitsetamine - tekivad väheliikuvad ja vigased spermid. Abiks on 3x annus vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB! tsükkel võib elu jooksul muutuda.
Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur. Spermatogeneesi häirivad tegurid : a) suitsetamine - tekivad väheliikuvad ja vigased spermid. Abiks on 3x annus vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB! tsükkel võib elu jooksul muutuda.
steroidhormoonid:*androgeenid e. meessuguhormoonid, *östrogeenid ehk naissuguhormoonid *progestiinid ehk kollaskehahormoonid *neerupealise kooreosa hormoonid ehk kortikosteroidid Mees: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, suguti-testosteroon Naine: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad, kõdisti.-östrogeen ja progesteroon Menstruaaltsükkel: naise organismis toimuv naissugurakkude perioodiline ja korduv arenemine Menstruatsioon: emaka limaskesta säilitanud munasarjahormoonide hulga vähenemise tagajärg FOLLITROPIIN ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) stimuleerib vastavalt nimetusele munasarjafolliikuli ehk Graafi folliikuli ja sellesse kuuluva munaraku kasvu ja arengut. LUTROPIIN ehk luteiniseeriv hormoon (LH) osaleb munasarjafolliikuli hilisemas arengus, kutsub esile ovulatsiooni ning reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsioon.
annaabi.ee 
