Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury In 1919 was diagnosed...
Mõlemal pool Atlandi ookeani kirjutasid naised nagu Angelina ja Sarah Grimke, Sarah Josepha Hale, Charlotte Bronte, George Eliot, Elizabeth Gaskell ja Frances Power Cobbe teoseid, mis väljendasid ja mõjutasid selle ajastu ootusi naiste suhtes. Läbi oma novellide, kõnede, brozüüride ja artiklite näitasid need ja paljud teised 19. sajandi kirjutavad naised ühiskonna tihti vastukäivaid ootusi nende suhtes. George Eliot oli ilmselt kõige haritum Victoria aegsetest naiskirjanikest. Ta õppis prantsuse, saksa, itaalia, hispaania,kreeka, heebrea keelt. Mary Ann Evans kirjutas enamjaolt inglismaa eluolust. Noorena oli tal eraõpetajad. Pärast isa surma 1849. aastal reisis ta mööda Euroopat ja jäi lõpuks Londonisse elama. Ta tegeles filosoofiliste teoste tõlkimisega. 1857. aastal võttis ta endale pseudonüümi George Eliot, mille järgi teda ka tänapäeval tuntakse. Kirjanik Brote hoolitses oma nooremate õdede ja vendade eest kui tema ema ja vanemad õed surid
Teisal, analüüsides Eesti naise sõna, sõnastab ta ikka ja jälle kuuldud-loetud tõdemuse: Peamiselt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja naistele. Huvitav on märgata, et naised kirjutavad teisest naisest sootuks erinevas toonis, kui mehed seda teevad. Nii saab Eesti Kirjandust ja muud eesti vanemat ajakirjandust uurides selgeks, et just naised võtavad vaevaks ja kritiseerivad teiste naiste ilmunud teoseid, just naised ise kirjutavad naisliikumisest ja naiskirjanikest, naised ise asutavad naiste teemadega tegelevad ajakirjad ja ilmutavad raamatud. Meeste ülevaated naistest on naistele võõrad, nad ei tunne end meeste kirjelduses teinekord sugugi ära. Näitena viitab ta Suburgile: Vt näiteks Anton Jürgensteini ülevaadet naiskujudest kirjanduses, mis ilmus Lindas 1903 ja millele Suburg vastas, kuid tema vastulauset ei avaldatud (käsikirjana kättesaadav Tartus). Aino Undla-Põldmäe kokkuvõte Lindast Suburgi Kogutud kirjatööde
1990. a ilmus teoseid, mis eitavad traditsioonilist romaani, lugu, loogilised sündmused jne pole enam peamised (Peeter Sauteri "Indigo", Mati Undi "Öös on asju", Jaan Unduski "Kuum"). 1990. aastate enim tõlgitud ja diskuteeritud romaan on Emil Tode (tegelikult Tõnu Õnnepalu) romaan "Piiririik" (1993). Teoses vastandatakse Ida ja Lääs ning tuuakse sisse homoseksuaalsuse teema. Soolise identiteedi küsimusi käsitleb Mari Saadi romaan "Võlu ja vaim" (1990). Naiskirjanikest on olulisemad veel Ene Mihkelson, Maimu Berg ja Kati Murutar. 1990. aastatel sai loo ja sündmuse esitamine jälle oluliseks ja kirjandus muutus lugejasõbralikumaks. Nt Andrus Kiviräha, Jüri Ehlvesti ja Ervin Õunapuu loomingus. Kivirähk viljeleb erinevaid zanre, sh rahvusmütoloogiaks muutunud Ivan Orava lood ("Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" ja hiljem Eesti Päevalehes avaldatu), arvukalt näidendeid, eelkõige iseloomustavad teda lühivormid
annaabi.ee 
