aastal eitsis toimunud meeste MM-i. Samuti on nad üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati IFF-i poolt vilistama mai lõpus Singapuris algavat naiste MM-i. Tänavustel Soome meistrivõistlustel tegutsesid nad kohtunikena ühes finaal- ja ühes poolfinaalkohtumises. Kohtunikepaar Kivkulis - Linis pole kohtunikena tegutsenud ühelgi viimase nelja aasta jooksul peetud MM-turniiril (meeste MM-id 2002 ja 2004, naiste MM-id 2003 ja 2005, meesjuunioride MM 2003, naisjuunioride MM 2004). Eelnenud statistikast on selge, et rahvusvahelisel standardil omab nimetatud kahest kohtunikepaarist enam usalduskrediiti ja peetakse seeläbi ka paremateks Soome oma. Lisan veel juurde, et Soome on Rootsi kõrval ainuke riik, kust nimetatakse suurturniiridele regulaarselt kaks kohtunikepaari. Seepärast peaksidki Eesti kohtunikud minu meelest võtma suuna nö "Soome stiili" suunas. Lisan selle arvamuse toetamiseks veel kaks argumenti. Esiteks teenisid Läti koondise mängijad 2004
et ka tugevast kuid lollist suusatajast asja ei saaks. Harri Lill usub, et Eesti curlingul on tulevikku, kuna hetkel ei saa riigilt suurt toetust, ning ka vastav korralik treeningbaas on puudu, kuid see probleem saab loodetavasti lahendatud, kui valmib Tondiraba jäähall, mis on varustatud 3 curlingu rajaga. Curlingut on Tallinna 32.Keskkoolis käinud propageerimas mingisuguse eripäeva raames ka Harri Lille isa, Erkki Lill. Peale seda tekkis esimene naisjuunioride curlingu tiim. H. Lill arvab, et hetkel noored teavad curlingust vaid nii palju, et see on kaootilise nühkimisega kivide ,,veeretamise" mäng. See on ka Eesti kodaniku tüüpteadmine Harri Lille arvates. 5 TEOORIA JA PRAKTIKA VÕRLDUS · Mis on curling ning kui palju sellest teatakse? o Teooria - Curling on jää peal mängitav spordiala, mida kutsutakse ka jääkeegliks. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle
Kolmpealihase nahavolt (mm) 7,5 8,2 Eri paadiklasside noorsõudjad erinevad antropomeetriliste näitajate poolest. Pikemad, raskemad ja suurema lihasmassiga noorsõudjad sõuavad roolijaga paatidel (kahesed, neljased, kaheksased). Samas ei erine eri paadiklasside noorsõudjate luude laiused (iseloomustab skeleti suurust) ja nahavoltide paksused (iseloomustab keha rasvkoe suurust). Tabelis 4.5 on esitatud eri paadiklasside mees- ja naisjuunioride antropomeetrilised näitajad. Meesjuuniorid on keskmiselt 7% pikemad ja 27% raskemad võrreldes mittesportlastest eakaaslastega. Sarnaselt on leitud, et täiskasvanud sõudjad on mittesportlastest keskmiselt 10% pikemad ja 27% raskemad. Tuleb arvestada, et sõudetreening ei mõjuta ei üldist pikkust ega spetsiifiliste luude pikkust ja laiust. Sportliku valiku tagajärel peavad sõudetreeningule tulema noored, kelle vastavad antropomeetrilised näitajad on suuremad juba lapsepõlves.
annaabi.ee 
