puhkuseviise spordist piknikeni, olenevalt aastaajast ja ilmast. Moslemi lapsepõlv Moslemi lapse esimest eluaastat tähistavad mitmed sündmused. Vastsündinule pannakse moslemi nimi. Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar. Tüdrukutele pannakse sageli ühe Muhamedi abikaasa või mõne tähtsa naisisiku järgi. Populaarsed tütarlaste nimed on Fatima ja Aisa. Niipea, kui moslemi lapsed rääkima hakkavad, õpetatakse neile Koraani. Nii moslemi tüdrukud kui poisid lõigatakse juba varases eas ümber Abielu Moslemeid julgustatakse abielluma ja palju lapsi saama. Paljudes islamimaades on kombeks, et abielu korraldavad vanemad või hooldajad. Noored mehed ja naised võivad kohtuda ülikoolis või perekondade koosviibimisel, kuid spetsiaalselt kohtamas käimine on islamimaailmas tavatu
ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Eestis on kätlemine omaette teema: ehkki Eesti Vabariigis oli kätlemine härrasmeeste komme, seostati seda vahepeal nõukogulikkusega ja peeti halvaks tooniks. Üldiselt Eestis naised ei kätle ega neid kätelda. Püstitõusmine tervitamisel Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul. Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Igapäevases viisakuses on palju abi sellest, kui kohtlete kõiki teisi nagu häid sõpru. Ja uskuge, et head käitumist peegelpildis saate näha ainult siis, kui annate ise eeskuju ning käitute viisakalt. Võltsnaeratuse ja irooniaga saavutate pigem negatiivse tulemuse. Siirus ja sõbralikkus seevastu aitavad alati.
Kui kohtuvad kaks paari (näit. abielupaarid), suruvad kätt kõigepealt naised omavahel ja mehed omavahel, seejärel ulatavad naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest. Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta. Viisakusreegel näeb ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul.Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist
Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Ilma naiste kõrge tootlikuseta poleks keskajal hakkama saadud. Oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel ning ka niinimetud meeste tööd polnud neile võõrad. Perekonna tulud pidid olema nii suured kui võimalik. Naise mureks olid tööd majas ja õues -- koduhoidmine, toidu valmistamine, koduloomade eest hoolitsemine jne. Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui
· Vaenust mehe vastu, kes pärast vabatahtlikult toimunud vahekorda käitus jõhkralt ja taktitult · Kättemaksust mehele, kes keeldus naisega abiellumast · Väljapressimisest · Soovist sundida meest endaga abielluma · Kartusest intiimvahekorra teatavakssaamise ees · Vanemad võivad sundida täiskasvanud tütart esitama kaebuse mehe vastu, keda nad ei salli, eeldusel, et neile on teatavaks saanud vabatahtlikult toimunud vahekord · Naisisiku vaimuhaigusest. NÕUSTAMINE Seksuaalse vägivalla ohver satub paratamatult tunnetuslikku kriisi. See tunde-elamuslik seisund tekitab hingelise segaduse ja heitumustunde, sest kaob pidepunkt reaalsusega. Kriisist haaratu võib kaotada usu oma elu mõttesse ja tunda kibestumist ning hirmu, kuna ta ei ole enam võimeline oma elu ise juhtima. Tema eneseusk võib tugevasti kannatada saada ja halvimal juhul asenduda enese alavääristamisega, mis väljendub süütundes ja
aga võimalus mingitki moodi reguleerida naiste esindatust, näiteks juhtivatel ametikohtadel. Oleks vaja ka pisut lisainformatsiooni, kuidas saab tööandja hoolitseda, et töötaja oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks võimaluseks oleks ehk ettevõtte avatus sisejuurdlusele sääraste juhtumite kahtluse korral. Eelnõust tingitud ühiskondlik debatt Paljuski suhtutakse antud seaduseelnõus käsitletavasse teemasse, justkui oleks see mees- ja naisisiku omavaheline asi, mitte ühiskondlik sotsiaalne probleem. Eelnõu menetlemisel loetles Papp mitmeid sotsiaalseid probleeme seoses soolise diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise