Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite Korintose ikonograafiast Referaat Vana-Kreeka kultuuriloost 2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et
Sillutatud teed. Akveduktid - 4. saj eKr. Foorum - ühiskondlik keskus, palju ilusaid asju. Traianuse foorum, Traianuse turg. Amfiteatrid - Colosseum (80.a pKr) - päikesepurjed. Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul
Lysippos. Aleksander Suure Hermes sandaali Herakles. u. 320 e.m.a. portree. u. 330-320 sidumas. u. 320 e.m.a. Rooma marmorkoopia. e.m.a. Rooma marmorkoopia. Skopas. 395-350 e.m.a. Kreeka. Skopas. Marmorist naisepea. u. Skopas. 360 e.m.a. Amatsoonide võitlus Skopas. kreeklastega. Reljeef Amatsoonide võitlus Halikarnassose kreeklastega. Reljeef mausoleumi friisilt. u. Halikarnassose 355-330 e.m.a. mausoleumi friisilt. u. 355-330 e.m.a.
ehk astmiktempel, tuntud ka kui Paabeli torn. Kõige paremini on säilinud Uri tsikuraat (sumerid). Hoone on ehitatud savitellistest (kivi polnud) ja kõik kihid on seotud betuumeniga. Seintes olid nn. nutuavad, et võimalid nutuaur välja juhtida. Olid ka rennid vihma jaoks. KUJUTAV KUNST: vanemad reljeefkunsti teosed on veel primitiivsed ja kehavormid nendel kohmakad. Ümarplastikas leidub isegi 4. aastatuhandest eKr meisterlikult modelleeritud töid: Urukist leitud naisepea, mis jäädvustab arvatavasti mõne jumalanna uhke ja sensuaalse näo. Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka
perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega. Antiikmütoloogiast pärineb üleilmselt tuntud nn. sfinksi mõistatus Milline olevus seisab hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel jalal? (inimene), mille Teeba linna lähedal elunev naisepea ja lõvikehaga koletis sfinks esitas igale möödujale ja tappis kõik, kes mõistatust ei suutnud üles arvata; müüdikangelane Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale masendunud sfinks kaljult kuristikku viskus. Piibli Vanas Testamendis (Kohtum. 14) leiab Iisraeli vägimees Simson lõvi korjusest mesilaspere ja esitab Timna linna vilistidele mõistatuse Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus; linlased uurivad mõistatuse tähenduse välja ja esitavad selle mõistukõnelises
annaabi.ee 
