Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks. Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr. Suur-suur kääbas, u 8 m kõrge. Mehematus. Sees oli hauakamber, mis oli väga rikkalikult sisustatud. Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast võru. Palju sõlgi, käevõrusid, merevaikhelmestest ehteid, veinitegemisega seotud esemed. Vankrile maetud ja vankril rattad ära võetud. Hallstati kõrgajal nähakse 3 keskust, läänepool, idapool ja põhjapool. Rikkalikud matused iseloomulikud läänepoolt. Läänepool on ka igasuguste kaubateede sõlmpunkt. 11. Rituaal- sümboolne käitumisviis, eesmärgiga mõjutada üleloomulike jõude
Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis, Sopes võib-olla kuni 10. Sageli on täheldatud, et naised lebavad vasakul küljel, mehed paremal (NB! õpikus viga!), käed asetatud näiteks pea alla. Sopes on maetud ka istuli asendis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne. Mõned tugevasti kägaras matused on maetud vist seotult või näiteks kotis. Arvatavasti on see põhjustatud hirmust surnu ees. Nöörkeraamika kultuuri naisematus Sopest 25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema. Enne seda olid Eesti ala asustanud teadmata päritolu Kunda kultuuri inimesed, kelle keelest on tänapäeva jõudnud väike hulk sõnu. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga
Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne naisematus Osebergi matus on naine. Naine sai käsutada oma abiellu kaasa võetud kaasvara võrdselt mehega. Viikingiaeg - ühiskond Abielurikkumise korral karistati naist orjusesse müümisega, meest aga surmanuhtlusega. Samal ajal võis mehel olla mitu naist ja seksuaalsuhe ka orjatariga, mida ei loetud abielurikkumiseks. Naise tähtis roll oli majapidamisega tegelemine, laste sünnitamine ja kasvatamine ning käsitöö (tekstiil) valmistamine. Viikingiaeg - ühiskond
annaabi.ee 
