Kirjutas taanipärases kirjakeeles ja elas 30 aastat välismaal (Taanis, Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise skandinavismi läbikukkumine): ideedraama, kus esitati moraalse kompromissituse nõue: tõe ja eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja valitute hulka kuuluvate õiguste kaitsmine. Realistliku dialoogi oluline arendaja (alates 1870. aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik
Euroopa Ühendriikide asutamise idee ei leia poolehoidu Prantsusmaal. Prantsusmaa Põhja-Aafrika kolooniates algavad 1925a'l rahutused. Prantsusmaal kultuurielu 1920'tel õitseb. Ameeriklased ja teised välismaalased (mh hispaanlased) Pariisis: kujutav kunst, kirjandus, film, tants. Sürrealism: nt Bunelli ja Dali koostööna valmivad filmid ,,Andaluusia Koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). Tarbekunstis elegantne art deco. (,,Moraalitu") Naisemantsipatsioon kurjanduses: V. Margueritte ,,La Garonne" (1922). Pariis on jätkuvalt maailma moe meka (Coco Chanel). Suurbritannia 1920'tel I. Sisepoliitilised muutused: Sõja ajal võimul konservatiivide ja liberaalide ühisblokk. Liberaalne partei (viigid) lõhestub kaheks (1916) ja partei hakkab hääbuma. Mõõdukas tööpartei (Labour Party asut. 20saj alguses) oli esialgu ametiühingute esindaja poliitikas. Tööparteist saab peale I Maailmasõda poliitiline võimutegur, mis
kiirem levik, troopiliste haiguste sattumine läänemaise inimese asustatud piirkondadesse jms). Globaliseerumisprotsessi osa on ka kasvav migratsioon, mis lähtub nn Kolmandast Maailmast (arengumaadest). Vabadusega on seotud mõnuainete teema.25 ,,Vabadust" on suurendanud ühiskondade kasvav anonüümsus (põhjustatud linnastumisest) ning autonoomsus (väljumine perekonna ja kogukonna kontrolli alt). Eriti puudutab see nt seksuaalkäitumist ning eriti ka naisi. Naisemantsipatsioon, milline saab lõpliku kuju Teise maailmasõja järel, tähendab, et naised ei pea enam kartma vallalisust ega mitte ka vallasema staatust. Muutunud on majanduslikud olu ning moraalne taustsüsteem. 25 Iroonia on selles, et paljud ainetest, mida praegu keelatakse kui kahjulikke (kas tervisele või moraalile või mõlemat), on kunagi levinud riigi toel. See kehtib nii alkoholi kui narkootikumide kohta. Oopiumikaubandus sümboliseeris nt 19. sajandil vabakaubandust asi
annaabi.ee 
