Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas. Klassifikatsioon: Selts:pingviinilised sugukond:pingviinlased Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg. Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat. Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt. Paaritumine:Märts-Detsember. Kurn:1 valge muna. Haudeaeg: Isalind haub muna 2 kuud, hoides seda jalgade vahel ja kattes külma eest nahavoldiga. Koorunud poega hoiavad mõlemad vanalinnud.Poeg saab iseseisvaks 2-3 kuu vanuselt Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata põgenema. Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad peagi kokku "lastesõime", kus neid valvavad müned vanalinnud.
taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani. Enamik liike on vähemärgatava värvusega, valdavalt hallid, tumepruunid või ookerjad toonid. Kõige eredama värvusega liigid elavad troopikas või subtroopikas. Paljudele liikidele on omane värvuse aastaajaline muutumine (näiteks valgejänes suvel pruun, talvel lumivalge). Halljänese sesoonne värvusemuutus pole nii silmatorkav. Koguni ühel ja samal liigil avaldub
Kromosoomihaigus on üldiselt tekkinud enne viljastumist munaraku vigastusega. Kuna naiste puhul pole nii nagu meestel, vaid munarakud on olemas juba sünnist saati, siis aja möödudes on need kahjustustele ühe haavatavamad. Just vanemad naisterahvad võivad pigem sünnitada Downi sündroomiga lapse. Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad, viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva iseloomuliku nahavoldiga, ka musklid võivad olla nõrgad, mis on kehva lihastoonuse soodustajaks. Tavaliselt kaasneb selle haigusega vaimne puue, eriti on raske võtta vastu visuaalset, kuuldelist ja muud infot kiirusega nagu tavainimesed. Samuti on iseloomuks aeglane reaktsioon. Kõnest võib olla nõrk arusaamine, kuna eriti halb on mälu kuuldud kõne jaoks. Üldiselt on lapsed seltsivad ja sõbralikud. Ma küll isiklikult ei tea ühtegi Downi sündroomiga persooni, kuid olen kuulnud imelisi lugusid neist
annaabi.ee 
