Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib...
Nimetatud meetmed vähendavad turset, lihasspasmi ja valu, veresoonte ahenemise tulemusel väheneb veritsus. Oluline on kiire tegutsemine! Vajadusel kasutada lahast, ortoosi, elastiksidet. Jäse tõsta kõrgemale. Külmakompressi tuleks teha 1020 minuti kaupa iga 23 tunni järel. Sobivad nii jääkott (asetada kerge surve alla ja mitte otse nahale), külma-aerosool, külm vesi või muud käepärased vahendid. Ka kroonilise vigastuse ägenemise korral sobib KKK reegel. Äge sporditrauma Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved
jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved
Perekondliku eelsoodumusega psoriaas kaldub avalduma nooremas eas. 2. Stress Psüühiline ja emotsionaalne pinge võib psoriaasi avaldumist soodustada ja sellest hoiduda on väga raske. 3. Infektsioon Erinevad infektsioonid võivad põhjustada psoriaasi ägenemisi. Infektsiooni ravides saame ka psoriaasi paranemise. 4. Nahavigastused Psoriaasi naastud tekivad eelistatult trauma kohtadesse (Köbneri fenomen) selleks võib olla füüsikaline v. keemiline nahavigastus, infektsioon või põletik. Harvem tekib psoriaas vanade armide pinnale. 5. Hormoonid Täpne seos hormoonidega on ebaselge, kuid on teada, et puberteedijärgne aeg on üks haigestumise tõusuperioode. Ka rasedusel võib olla mõju psoriaasi raskusele ja kulule. Tavaliselt raseduse ajal psoriaas paraneb, kuid pärast sünnitust jällegi ägeneb. Võib esineda ka vastupidiseid juhtumeid. 6. Ravimid Terve rida ravimeid võivad mõjutada psoriaasi kulgu, soodustada psoriaasi
annaabi.ee 
