0 C 30%. Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus - teha rohkem puhkepause kui tavaliselt. Samuti tuleb võimaldada töötajale rohkesti juua (mineraalvett, mahla, teed), et taastada organismis higistamisel kaotatud vedelik. Oluline on, et kuumadel ja päikselistel suvepäevadel välistingimustes töötamisel oleks töötajatel heledad peakatted peas ja soovitavalt ka hele riietus seljas. Külmas keskkonnas (nt.talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett. Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal
proteiinirikast toitu, toodab keha rohkem soojust. (Roper jt 1999: 256- 257). 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised Palavikuks nimetatakse organismi üldist reaktsiooni vastuseks mingile ärritajale; seda reaktsiooni iseloomustab kehatemperatuuri kõrgenemine soojusregulatsiooni häirest tingituna. Palaviku puhul soojusteke ületab soojus kao. (Kristman 1978: 51). Temperatuuri tõustes hakkab toimuma intensiivsem soojusteke, nahaveresoonte spasmi tõttu soojuskadu väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu puhul tekib haigel vappekülm; naha- ja skeletilihaste kokkutõmbumise tagajärjel antakse ära rohkem soojust. Olles tõusnud teatavale tasemele, võib temperatuur samal tasemel püsida mitu päeva, üks- kaks nädalat ja kauem, mille puhul on tegemist püsiva palavikuga (febris continua). (Kristman 1978: 52).
Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine ja ka teadvuse kaotus. Võib lõppeda surmaga südame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste on kuumarabanduse erijuhtum (peaaju kuumeneb 40...42°Cni) Hüpertermia keha ülekuumenemine, 6°C võrra on see juba eluohtlik. 21. Madala õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka külmakahjustuse sümptomeid) Külmas keskkonnas (talvel õues, külmakambris) töötamisel toimub nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu. Külmas töötamine toob kaasa lihastoonuse tõusu lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem, kui tavaliselt. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Hüpotermia
Kofeiin vabastab stressihormoone. Suitsetajate eriprobleemiks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kombinatsioon kroonilisest bronhiidist ja kopsuemfüseemist. Nikotiini surmav annus inimesele on 60 mg.Tavalises sigaris on seda kaks korda rohkem, aga enamus põleb ära. Nikotiinimürgistust tubaka suitsetamisel või söömisel aga ei teki, sest nikotiin ärritab oksekeskust, süües oksendatakse välja, iiveldus ei lase suitsetada (ja tekitab tolerantsuse). Pindmiste, nahaveresoonte ahenemine kiirendab kortsude teket. Kokaiini ja etanooli (alkohol) mõjul ajus üsna sarnane pilt dopamiin vabaneb. Alkohol aurustub 78 kraadi (celcius) juures.Alkoholi kõrgaeg oli hiliskeskajal (kuigi paljudele tundub, et praegu tarbitakse alkoholi väga palju). Alkoholi toimel nõrgeneb erutusaminohapete vahendusel närviülekanne, tugevneb pidurdusaminohapete närviülekane. Alkoholi imendumise kiirus sõltub lahuse kontsentratsioonist ehk alkoholi kangusest- kiiresti
annaabi.ee 
