Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks 10.Vaimuelu sajandivahetusel. -Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles.
kaupluseruumidena; kodanik Loorberg on 1935 rajanud samas kudumistööstuse; samal aastal on kinnistul sooja koha leidnud ka kompweki- ja sokolaaditööstus, järgmisel aga pesu- ja trikootööstus; 40-ndal aastal ,,Edu" trükikoda, 1952 Mererajooni tööstuskombinaadi puidutööstuse laohoone ja lisaks ka keskkütte- katlamaja, sadulsepa töökoda ning tsehhi kontor; 1982 rajati katlamaja gaasivarustus. Tööstusfunktsioonidena on seal esindatud olnud lisaks veel nahavabrik ning jalatsitööstus (Kommunaar) Eluhoone käekäigu kohta võis mõningast infot leida SAPA registriosakonnast, kus oli tallel inventariseerimisaruandeid ja omandivahetusdokumente eri aegadest. 23. novembril 1940 natsionaliseeriti Selma-Josephine Grünwaldti valduses olnud kahekorruseline pööninguga elumaja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Taasiseseisvunud Eestis on esimeseks omanikuks märgitud Tallinna Kesklinna Valitsus, väärtuse ning krundi kohta andmed puuduvad
omavahel kokku. Kera on titaantsingist, koosneb rombidest. Pool kerast on betoonist, nagu kauss, mis toetub kolmele jalale. Betoonkausi peale on tehtud metallist kaared ja selle peale laudisega aluspind, mille peal on rullmaterjal ja lõpuks rombikujulised paneelid. Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga. Kupli osa kannavad liipuitkaared, keskel on surverõngas. Samamoodi on ka ehitatud poolkuppel. Krundil kus keskus asub oli üks olulisemaid tegureid vana nahavabrik. Maa alla tuli kelder, olemasolevad vundamendid olid madalad ja tuli nahavabriku müürid ära lammutada, aga nendest kividest laoti uus müür. See andis hoonele teatava soojuse, vanad telliskiid mõjuvad väga hästi. Majal on tohutult palju erinevat materjali kasutatud: monoliitbetoon ja monteeritav betoon, puitkaared kupli all ja teraskonstruktsioonid ning tellismüürid. Eesmärgiks oligi materjali paljusus. nahavabriku telliskividest laotud müür
annaabi.ee 
