põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli), naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist (aplikatsiooni). Keskajast tänapäevani on põhiala raamatuköidete valmistamine. Peale selle on tehtud ka laekaid, kotte, albumeid, meeneid ja mööblikatet. Metallikunst Metallikunst on samuti üks tarbekunstiala, kus kasutatakse materjalina metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist
kujusid. Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk glasuuriga. Värvilist keraamiakat tehakse vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist. *Metallikunst Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud,
köösnerite- töölerakendamist. Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand Naistemantleid ja -kasukaid on Tallinnas valmistatud hiljemalt 14. sajandil, Lääne- Euroopas varem. Jõuka eestlanna talverõivaks oli valge parknahast, sissepoole pööratud karvapoolega lambanahkne kasukas, mille lõige jäljendas algselt oma kihelkonna pikk-kuube. Tal puudus riidekate, mis võeti kasutusele alles 19. sajandi II poolel. Kasukaid kaunistati eri värvi naharibade- liignahkade- ning peenemast karusnahast, sageli orava- või rebasenahast ääriste- nn. puhkudega. 3 1310.a. mainitakse Tallinna köösnerit Conradus pellifex' i, (pellifex- lad.k. köösner). Nimede järgi otsustades olid kõnesolevad meistrid sakslased või rootslased. 1397.a. said oma tsunftipõhikirja Riia ja olevat saanud ka Tallinna köösnerid. Tallinna
annaabi.ee 
