hügieenitarbed. Dermatofütiidid Dermatofütiidid on teised nahalööbed, mis tekivad seenallergeeni levikul. Li-reaktsiooni tekkimise korral võib haigel leida kliiniliselt ilmseid seenhaiguse tunnuseid ning seenekolletest saab välja selgitada ka haigustekitaja. Sekundaarsetest kolletest patogeeni ei leita. Sagedasemad tekkekohad on sõrmedel ja labakätel, harvemini ka säärtel, labajalgadel ja mujal. Pityrosporum ovale ... on lipofiilne (rasvlahustuv) organism ja asustab nahapiirkondi, mis on rasunäärmetega rohkesti asustatud. See on pärmseenetaoline organism, mis kuulub inimese residentse floora hulka. Seent on väimalik täiskasvanutel peaaegu 100% juhtudest isoleerida. Teda võib leida juba väikelapse nahalt, kuid eriti kiiresti hakkab ta paljunema puberteedieas ja see kestab kuni 40 eluaastani. Peale seda hakkab selle seene hulk vähenema, tõenäoliselt seetõttu, et väheneb naha rasusus. P.ovale on nahas väga pindmiselt, ainult sarvkestas
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari. 1 segment 2 närvi paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole. 61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19.
8 Tuleb hoolitseda ka selle eest, et ei omaksed ega muud inimesed ega personal ei häiriks pesemise ajal. Hoolikalt panna ette vannikardinad ja sulgeda uksed. Haiget mitte jätta üksinda. Enne pesemist anda haigele kindlasti võimalus tühjendada põis. ET NAHK VÄGA ÄRA EI KUIVAKS, PESTA HARVEM JA TEOSTADA ROHKEM OSALIST PESEMIST. Iga päev pesta neid nahapiirkondi, mis saavad märjaks nägu, suu, käed, kaenlaalused ja suguelundid. Pesemiseks kasutada sooja vett (kuum hävitab normaalse floora). Vee soojust mõõdetakse küünarnukiga, sest läbi kinda ei tunne õiget temperatuuri. Temperatuuri valikul arvestada kindlasti ka haigega, eriti eakatega, sest neil on kuuma ja külma tundlikkus vähenenud. Kõige parem viis on pritsida natuke vett käele ja jalale. Pesemise järjekord on põhimõttel ,, puhtamast mustemani".
annaabi.ee 
