suuõõnt, silmasidekesta. Kõrge riskiga genotüüpid - HPV 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59. HPV erinevad kõrge riskiga tüübid põhjustavad vähemalt 97% emakakaela kasvajatest. Arvatavalt kõrge riskiga genotüübid - HPV 26, 53, 55, 66, 68, 73, 82, 83. Teadmata riskiga genotüübid - HPV 30, 32, 34, 57, 62, 64, 69, 71LVX160. 3.1.2. Healoomulised ja halvaloomulised genotüübid Kõigi HPV viiruste genotüübid on Dr.Remm (1998) jaganud järgnevalt: Healoomulised nahapapilloomid (soolatüükad) - HPV1 Halvaloomulised nahapapilloomid - HPV5, HPV8, HPV47 Healoomulised limaskesta papilloomid (genitaalidel) - HPV6, HPV11 Healoomulised limaskesta papilloomid (kondüloomid) - HPV13, HPV42 Pahaloomulised genitaalide papiloomid, arenevad vähiks - HPV16, HPV18 Pahaloomulised limaskesta papilloomid- HPV31, HPV33 Segatüüpi papilloomid- HPV2, HPV57 3.2.Nakatumine (Slassarenko 2009) · kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal
Vaktsineerimine koosneb kolmest vaktsinatsioonist kuue kuu jooksul ning vaktsineerimine on tasuline. Vaktsiin kaitseb enamlevinud vähki põhjustavate HPV tüüpide eest, kuid mitte kõigi vähki tekitavate tüüpide eest ning seetõttu on oluline regulaarselt kontrollis edasi käimine. (telliskiviarstid.ee 23.02.2009) 1.4 HPV liigitamine Laias laastus on võimalik jagada HPVd viite eri gruppi.(ebc.ee 23.02.2009) Healoomulised HPV 1 soolatüükad nahapapilloomid Halvaloomulised HPV 5, HPV 8, epidermodysplasia verruciformis nahapapilloomid HPV 47 Healoomulised HPV 13, HPV 42 genitaalide papilloomid, HPV 6, HPV 11 limaskesta papilloomid kondüloomid Pahaloomulised HPV 16, HPV 18, genitaalide papilloomid, mis
Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka). Papillomaviridae - ümbriseta Papillomaviridae –> Perekond – Papillomavirus -> Veise papilloomiviirus (BPV) -> Veiste papilloomatoos Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid. Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga. Levik on otsene või kaudne, transkutaanselt nahavigastuse kaudu (nahakaudse nakatumise korral tungib viirus