Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nahakurdudega" - 3 õppematerjali

Urogenitaalsüsteem
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris Tupeesikut piiravad erektiivsed nahakurrud - väikesed häbememokad (koosnevad elastsest sidekoest, sisaldavad veenipõimikuid). Viimased on ümbritsetud suurte häbememokkadega - paksude karvkattega nahakurdudega, mis eespool ühinedes moodustavad häbemekingu. Kliitor kujutab endast väikest võlvumust väikeste häbememokkade ühinemiskohal. Ta sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine põhjustab sugulist erutust. RINNANÄÄRE mamma Rinna- ehk piimanääre on oma tekkelt erilaadselt arenenud nahanääre (nagu rasu- või higinäärmed), mille talitlus on seotud suguelunditega. Näärme mõõtmed ja kuju varieeruvad

Bioloogia → Bioloogia
94 allalaadimist
Erizooloogia lühikonspekt
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

tõmbamiseks Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised KLASS SILMUD Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala

Ökoloogia → Ökoloogia
11 allalaadimist
Erizooloogia Lühikonspekt
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

suulehtri ümber poised N: limapihklane 16.3.2. Klass silmud Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid ­ käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid ­ keha dorsoventraalselt lamendunud, sba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. 16.3.4. Klass kiiruimsed 1. rohkesti luid 2. uimi toetavad luulised või sarvjad kiired 3. nahas tõelised soomused, puudub hingats

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun