Tuntud lendamisstiil üles-alla · Kihulased väiksed mustad putukad, nende sülg on mürgine Kärbsed · Jässakas keha, lühikesed tundlad. · Tegutsevad ainult päeval paks kitiinkest. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele vakladele · N. toakärbes, lihakärbes e. porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes, veise- nahakiin.. · Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine, toidule munemine jne. · Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. · On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus · Taimekahjurid kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt. · Toiduks paljudele loomadele linnud, kahepaiksed, roomajad, putuktoidulised, ämblikud.
periodos -- ringkäik; parasiit) -- aeg-ajalised parasiidid. Kasutavad peremehe organismi ainult teatava arengujärgu jooksul, ülejäänud osa arenemistsüklist kulgeb mitteparasiitselt. Vt. ka statsionaarsed parasiidid, parasiitide liigitelu. 18 perkutaanne nakkustee (ld. per -- läbi, cutis -- nahk) -- nahakaudne nakkustee. Parasiitide noorvormid tungivad selle nakkustee korral ise läbi naha peremehe organismi (veise nahakiin, strongüloidese, bunostomumi, untsinaaria jt. vastsed) või satuvad peremehe organismi läbi nahavigastuste. Ka transmissiivne nakkustee verdimevate siirutajate vahendusel on sisuliselt perkutaanne nakkustee. permanentsed parasiidid (ld. permanens -- jääv, katkestamatu; parasiit) -- alalised parasiidid. Kasutavad peremeest toiduallikana ja elupaigana kogu arenemistsükli kestel. Vt. statsionaarsed parasiidid, parasiitide liigitelu. peroraalne nakkustee (ld
lammaste ninakiin. Sageli lõpeb nendega nakatumine peremehe surmaga. Nahakiinlased on eelmistega väga sarnased kärbsed, kelle vastsed elavad imetajate naha all. Kärbes muneb muna looma nahale, kust koorunud vastsed nahasse tungivad ning seljapiirkonda liiguvad. Mõnikord kulub selliseks rännakuks 3-9 kuud. Naha all moodustub tugev, õhuavaga muhuke, mille sees vastne areneb. Nukkumine mullas. Laialt on levinud veistel parasiteeriv veise nahakiin. Tekitavad kahju loomakasvatusele sellega, et rikuvad nahka, vähendavad piimatoodangut ja liha kvaliteeti ning tekitavad piina loomadele. Juhuslikult võivad sattuda ka inimesse. Inimese nakatumine võib lõppeda isegi surmaga. Lihakärblased on enamikus troopilised, sinised või rohelised, metallihelgiga kärbsed, kelle vastsed arenevad laipades, loomade ekskrementides, mõnikord ka elusate loomade organismis. Osa liikidest, sinised sini-