Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid. Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkub ka metsakoosluses elanud elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole piisavalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seetõttu satub see atmosfääri
Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom
nahavähi riski, eriti melanoomi. Solaariumid toodavad eriti kõrgeid UVA kiirte doose, millega muutub see eriti ohtlikuks (ateena.ee 23.02.2009). Päikesekiirgus ei põhjenda ära melanoomide või teiste nahavähkide teket, mis ilmnevad päikesele ligipääsmatutes kohtades. Pärilikkus võib ka oma rolli mängida. Nahavähk võib areneda toksiliste mürkidega kokkupuutel või kiirgusravis (ateena.ee 23.02.2009). Nahavähi alla mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid. Neist sagedasemad- basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku
kilpnääre. 5. 5. Kuni 50-ndate aastateni kasutati tinea capitise raviks lastel radioteraapiat. Iisraelis tehtud uuringute andmetel (tumedanahalised, Põhja-Aafrika päritolu lapsed) esines uuritutel sagenenud haigestumist kilpnäärmevähki. Teist gruppi analoogset ravi saanud lapsi uuriti New Yorkis. Leiti küll mõned healoomulised kilpnäärmekasvajad, kuid pahaloomulisi kasvajaid ei esinenud. See-eest esines valgetel lastel kolju- ja näopiirkonna nahakasvajaid, mida ei täheldatud mustanahalisel kontingendil. Siinkohal tuleb arvestada, et need piirkonnad on pidevalt eksponeeritud ka päikesevalgusele (UV-kiirgus, mille nahavähki soodustavat toimet on palju uuritud). 6. 6. Tuberkuloosihaiged, keda fluoroskopeeriti ja röntgenografeeriti korduvalt. Selles grupis on täheldatud sagenenud haigestumist rinnavähki. Uuriti patsiente Nova Scotias ja Uus-Inglismaal, mõlema uuringu tulemused olid sarnased. Raske
annaabi.ee 
