2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. (3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrisokirelv. (4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on: 1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet. 2) soomustläbiv laskemoon 3) lõhke-laskemoon 4) süüte-laskemoon 5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun; 6) eriti ohtlik laskemoon. § 21. Tulirelva olulised osad (1) Tulirelva olulised osad:lukk, padrunipesa ja revolvritrummel. 2 RELVADE KOLLEKTSIONEERIMINE § 25
päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti. (Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.) Ioniseeriv kiirgus nt. radioaktiivne kiirgus
Statistika näitab, et riskirühma kuuluvad need, kes veedavad tööaja siseruumides, vaba aja sisustavad aga välitingimustes tugeva UV-kiirguse käes. Solaariumis ei ole soovitatav üldse käia. Solaariumi lambid eraldavad sarnaselt loodusliku päikesekiirgusega UVA- ning UVB-kiirgust, ent oma võimsuse tõttu tekitavad nad looduslikust päikesekiirgusest märksa ohtlikuma keskkonna.Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud,
päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt.
(näiteks mao ja soolestiku uuringud), keha CT, luude isotoopuuringud annavad suuremaid doose. Kuid needki jäävad tunduvalt väiksemaks kogu elu jooksul saadavast taustkiirguse doosist. Milline on kiirguse toime? Kindlasti on rahustav teada, et tavalisel röntgeni või isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid on mitmeid tuhandeid kordi väiksemad doosidest, mis võiksid kohe põhjustada silmaga nähtavaid kahjustusi, näiteks nahakahjustust või kiirgushaigust. Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist. Riski suurus, saada aastaid hiljem peale radioloogilist uuringut pahaloomuline kasvaja, on ära toodud tabeli viimases tulbas. Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase Röntgeniuuringud Sama doos Eluaegne lisarisk vähki
annaabi.ee 
