Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele võivad kaasa aidata silmahaigused nagu iridotsükliidid, glaukoom, nahaekseem ja isegi raseduse ajal läbipõetud punetised võivad kae teket soodustada. Üle kahe tuhande meetri kõrgustes mägedes elavatel inimestel tekib silmaläätse tuhmumine ealiselt varem, võrreldes normaalses kliimavöötmes elavate inimestega. (Trofimova 1994). Katarakti tekkimisega ei ole silmas valu ega raskustunnet. Seda haigust hakatakse kahtlustama alles siis, kui ühe või mõlema silma nägemine muutub tunduvalt halvemaks ehk hallimaks
standardsed doosid; saadetakse uus referents viirus ravimitootjatele ja hakatakse kasvatama viirust 9-12 päevastes kavamunades; elav ja ohtlik viirus eemaldatakse, muudetakse ohutuks, jagatakse portsjonitesse ja pakendatakse; testitakse ravimeid. Seejärel läbib ravim riikliku järelvalvaja kontrolli ning otsustatakse selle kasutuselevõtt. Aega on kulunud vähemalt 6 kuud pärast epideemia avastamist. Infektsiooni teed: Füüsiline kontakt (nahaekseem) Haavad ja hõõrded (teetanus, Sibri katk) Putuka hammustus/torge (malaaria, borelioos) Hingamine (meningiit, gripp) Seedetrakt (kõhulahtisus, salmonella, rotaviirus) Sugulisel teel (süüfilis) Keha kaitsesüsteemid: (skeem) 1. Mittespetsiifilised- tõrjuvad kõiki kehasse sisenejaid, väga efektiivne teatud piirini, ei saavuta täit kaitset= KAITSESÜSTEEM 1) passiivsed-takistavad pääsu kehasse - pesemine - füüsiline barjäär
siis pole riski nakatuda näiteks HI-viiruse või hepatiidiga – kokkupuude võõra verega puudub. * Allergilised reaktsioonid, näiteks värvainetest (India tint, sinine tint, punane tint). Allergia võib sügeleva lööbena avalduda ka pärast kehakaunistuse tegemist. Eriti tundlikud on nahakaunistuste suhtes allergikud, südamehaiged, nahahaigustega inimesed. Võimalikud vastunäidustused nahakaunistuste puhul ongi näiteks nahahaigused, allergilised haigused ja astma. Kui sul on nahaekseem, võib see tätoveeringu tõttu ägedamaks minna. * Harva võivad mõnel inimesel tätoveerimisel tekkida tihked armid, mida nimetatakse keloidideks. * Kui sulle tehakse tätoveering, pead selle eest hoolt kandma, kuni see täielikult terveneb. Tätoveering on lahtine haav, seda tuleb siduda ja määrida antibiootilise salviga, päikese kätte sattudes tuleb kindlasti kanda kaitsekreemi või katta see koht kinni. Kaitsekreemi tuleb